Moskva soosik juhib kuus kuud Euroopa Liitu

Küprose president Dimitris Christofias usub, et majandusraskustes ja suuri summasid laenanud Küpros tuleb Euroopa Liidu juhtimisega sel poolaastal toime. Foto: Reuters

Selle aasta teisel poolel on Euroopa Liidu eesistujamaa majandusraskustes Küpros, mida juhib Moskvas hariduse saanud kohalike kommunistide juht Dimitris Christofias.

Ehitustöölise poeg Dimitris Christofias Põhja-Küprose külast Dhikomost on sündinud 29. augustil 1946. Kommunistlikud ideed valdasid teda juba varases nooruses, mil temast sai kommunistliku Töörahva Progressiivse Partei (AKEL) noorsoo-organisatsiooni liige.

Christofias sõitis Nõukogude Liitu õppima ja lõpetas seal ühiskonnateaduste akadeemia, valdab soravalt vene keelt. Moskvas kohtas ta oma tulevast naist Elsie Chiratoud, kellega abiellus 1972. aastal. Neil on kaks tütart ja poeg.

Christofias on Küprose kohalikus parlamendis olnud 1991. aastast pärast pikka ja edukat parteikarjääri. 1988–2009 oli ta Töörahva Progressiivse Partei esimees ja 2001–2008 Küprose esindajatekoja president.

Christofias on 2008. aastast kuues Küprose president ning ELi esimene ja seni ainus kommunistist riigipea.

Küprose president kannab meeleldi Che Guevara näopildiga T-särke ja pooldab leebet marksistlik-leninlikku majandussüsteemi.

Lubadusi ei täitnud

2008. aastal valiti Christofias Küprose presidendiks alles teises voorus. Kampaania ajal lubas ta taas alustada läbirääkimisi Küprose lõhestatuse lõpetamiseks ja sulgeda Briti sõjaväebaasid saarel ning saare demilitariseerida.

See oli tundlik teema, kuna Türgil on saare põhjaosas pidevalt 40 000 sõjaväelast ja Briti baasid on saarel olnud koloniaalajast.

Briti kaks baasi Küprosel on praegu Lähis-Ida konfliktide lahendamisel hindamatu strateegilise tähtsusega.

Christofias on neid baase nimetanud koloniaalaja vereplekkideks.

Pärast presidendiks valimist kinnitas Christofias varmalt, et kuigi kommunist, ei kavatse riigi vabaturu majandussüsteemi muuta, baasidki on alles. Ülejäänud riigid seisavad järjekorras, et võiksid oma baasiga Küprosel kanda kinnitada.

Sõjalisest tugipunktist on huvitatud USA ja kõige enam isegi Venemaa, mis otsib juba Peeter Suure ajast Vahemere idaosas sobivat jalgealust.

Kuigi Christofiase kommunistlik taust ja omaaegsed õpingud Moskvas pälvisid väljaspool Küprost palju tähelepanu, on saareriigi valijad enim mures Küprose lõhestatuse pärast, mis on kestnud 1974. aastast.

Majandusraskustes Küpros

Christofiase soe sõprus Venemaa presidendi Vladimir Putiniga on ELile üldiselt teada ja ebamugav fakt, eriti nüüd, kui Küpros on ELi eesistujamaa.

Eelmisel aastal laenas Venemaa Küprosele 2,5 miljardit eurot, tehes seda madalama intressiga, kui need laenud, mida EL andis Kreekale, Iirimaale ja Küprosele.

Kummati pole Moskva sekkunud saareriigi majandusse, see sobib Küprosele suurepäraselt. Venemaale meeldib eelkõige sealne rahanduskliima. Väikeriik Küpros on ametlikult Venemaa suurim investor, kuna Vene ettevõtted paigutavad oma raha maksusoodustuste saamiseks saareriiki ja reinvesteerivad seejärel uuesti Venemaale.

Christofias on öelnud, et tal pole raske juhtida Euroopa ja maailma ühte suuremat maksuparadiisi.