Majandusteadlased avaldasid 6. juulil saksakeelsete riikide ajalehtedes Euroopa rahanduslepet ja stabiilsusmehhanismi (ESM) puudutava protestikirja, vaidlustades seega lepingud, mis on sõlmitud rahandus- ja võlakriisi tõkestamiseks.
Majandusteadlaste populistlik protestikiri ESMi vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahanduslepetes lõid möödunud aasta 9. detsembril käed kokku kõik Euroopa Liidu liikmed, välja arvatud Suurbritannia. Kokkulepe sisaldab riigivõlgnevuse korral rangeid kriteeriume neile riikidele, kes ei pea reeglitest kinni. Lepped allkirjastasid tänavu 2. märtsil kõik ELi liikmed peale Suurbritannia ja Tšehhi.
Lepiti kokku, et euroriikidele hakkab kehtima veel püsiv stabiilsusmehhanism (ESM), mille asutamise otsustas Euroopa Nõukogu 21. märtsil 2011. Juuni lõpus 2011 näitas leppele rohelist tuld Euroopa rahandusministrite nõukogu.
Rahanduslepete ja ESMi esimene variant
Lepete suurim netomaksja on Saksamaa. 29. juunil otsustasid Saksa parlament (Bundestag) ja ülemkoda (Bundesrat) paktid sellest hoolimata jõustada. Et kokkulepetega seoses anti ära osa riigi suveräänsetest õigustest (rahvuslik majandusjärelevalve ja -kaasarääkimine, karistusmäärad), riivas see Saksamaa põhiseadust.
Põhiseaduse muutmiseks on vaja, et ümberkorraldusi toetaks 2/3 rahvasaadikutest. Seetõttu oli liidukantsler Angela Merkel rahanduslepete ja ESMi elluviimiseks kosinud opositsiooni hääli.
Kohe, kui lepped olid vastu võetud, esitasid mitu ühendust ja eraisikut vastulause põhiseaduskohtule Karlsruhes. Kiiravaldustega püüdsid kodanikud hoida ära, et liidupresident Joachim Gauck kinnitaks uued seadused oma allkirjaga. Kui riigipea on signeerinud vaidlusalused lepped, on need vastavalt rahvusvahelisele õigusele siduvad ja seega tühistamatud.
Kuna Saksamaalegi tähendavad lepped kaugeleulatuvaid järeldusi, palusid kohtunikud leppe vastavuse kontrollimiseks põhiseadusele rohkem aega kui tavaliselt. Saksa kõrgeim kohus soovib kuulutada oma otsuse 12. septembril. Sellest tulenevalt võib ESM hakata tõenäoliselt kehtima alles järgmise aasta alguses.
Muudatused ESMi kokkulepetele
Kuigi Bundestag ja Bundesrat kiitsid lepped häälteenamusega heaks, tabas neidki viimasel Euroopa Nõukogu üldkogul, öösel vastu 29. juunit vastu võetud otsus toetada Hispaania ja Itaalia pankasid ning finantsraskustes olevate riikide riigilaenude kokkuostmist lihtsustatud korras nagu välk.
Brüsseli tippkohtumisele minnes olid Merkelil hoopis teised plaanid. ESMi algne kontseptsioon lähtuda pankade päästmisel rahvuslikul tasandil nonbailout-põhimõttest maeti üllatavalt maha, sest Saksa valitsusjuht oli sunnitud järele andma Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania nõuetele. Merkel pidi vastu oma tahtmist leppima, et rahasüste vajavad pangad saavad alalistest ESMi kriisifondidest otse abi. Samuti tuli viimati Brüsselis avalikuks soov pürgida Euroopa ühise deposiitide tagamise fondi poole.
Majandusteadlaste protest
Ajakirjanduses ilmunud avalikus kirjas, mis oli adresseeritud ”Kallitele kaaskodanikele”, toodi välja majandusteadlaste mure, et pankade otsene päästmine ja ennekõike arutusel olev Euroopa ühine deposiitide tagamise fond hakkab toimima nende riikide maksumaksjate, säästjate ja pensionäride kulul, kellel on ette näidata soliidne majandus. Majandusteadlased seadsid välja pakutud lahendused kahtluse alla: “Võlgade sotsialiseerimine ei lahenda pikaajaliselt aktuaalseid probleeme, see viib hoopis selleni, et solidaarsuse ettekäändel saavad üksikud võlausaldajate grupid rahalisi toetusi ja sellest tulenevalt moonduvad rahvamajanduslikult kesksed investeerimisotsused.”
Vastupidiselt kodanikelt põhiseaduskohtule esitatud argumentidele peetakse ajakirjanduses ilmunud majandusteadlaste pöördumist üldiselt populistlikuks. Ringhäälingule RRB antud intervjuus avaldas Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble oma sügavat meelepaha kriitika kohta: “Rahandusteadlased peaksid mõistega “pangavõlad” käima ümber vastutustundlikumalt. Iga teadlane peaks esitama endale küsimuse, kas on vastutusrikas tekitada avalikkuses segadust.”
Schäuble arvamust jagasid kuus nimekat majandusteadlast, kes omakorda kirjutasid 6. juulil ajalehes Handelsblatt: ”Euroala riigid seisavad pikaajalise kriisi tõttu suurte väljakutsete ees. Küsimustele riigivõlgade ja pankade alarahastamise kohta pole lihtsate vastustega võimalik reageerida. Sellises olukorras ei tohiks majandusteadlased välja tuua kahtlasi argumente ja ajada rahvuslike klišeedega kujundatud keeles avalikkust veelgi rohkem segadusse.”
Pankade järelevalve ja ümberkorraldused
Kõigi ägedate debattide olemus seisneb hädas olevate pankade otseses toetamises, samuti Merkeli mängu toodud Euroopa pankade järelevalves. Rahapuuduses vaevlevate pankade otsene abistamine oleks alles siis võimalik, kui on loodud tõhus kontrollisüsteem.
Praegu käib vaidlus selle ühe, kuhu peaks uue pankade järelevalveorgani asutama. Algul oli plaanitud luua kontrolliorgan Euroopa Keskpanga (EKP) juurde. Teisalt kardetakse, et kui anda EKP-le raha väärtuse stabiilsuse alalhoidmise kõrval veel pankade päästmise ülesanne, võib keskpanga peamine eesmärk luhta minna. Seetõttu eelistavad EKP liikmed, nagu näiteks panga nõukogu liige Ewald Nowotny, keskpanga põhiülesande ja pankade järelevalve lahutamist.
Alternatiivina on Euroopa Liidu sisevolinik pakkunud välja ELi kõigi 27 liikmesriigi pankade kontrollimiseks juba olemasoleva European Banking Authority (EBA). EKP ülesandeks jääks sel juhul ainult euroala maade järelevalve. Kuid kas London selle sammuga nõustub, on lahtine.
Samuti on kerkinud küsimus, kui kaugele peaks pankade järelevalve ulatuma. Kas kontroll peaks puudutama ainult suurpanku või ka väiksemaid rahaasutusi. Wall Street Journali informatsiooni kohaselt on silmapiiril kompromiss, et uus ametkond peaks jälgima ainult eurotsooni 25 suurimat panka. Väiksemaid rahaasutusi kontrolliksid edasi rahvuslikud järelevalveametkonnad. Samal ajal oleks Euroopa valvuritel õigus anda kohalikele kontrollorganitele korraldusi. Nende kohus oleks jälgida, et pangad peavad kinni ühistest reeglitest ja neil on piisavalt kapitali.
Pankade järelevalve asutamisega tekivad küsimused Euroopa deposiitide tagamise fondide asutamise ja allakäinud pankade likvideerimise kohta, mida pooldab Itaalia peaminister Mario Monti. Siinkohal saab ring Saksamaale uuesti täis – õhus on küsimus, kas Saksa maksumaksja peaks (jälle) rahakoti lahti tegema.
Herta Däubler-Gmelin, Saksamaa endine justiitsminister põhiseaduskohtus ESMist:
”Ohus on meie demokraatia, sest otsustavad teised, keda sakslased valinud ei ole, mida meie rahaga tehakse.”