Lasteaiaõpetaja ametist unistanud Kristist sai õppejõud

Kristi Vinter on seda meelt, et kõige parem õppimine on teiste õpetamine. Iga päev on eriline! Foto: Erakogu

Kristi Vinter on Pärnu tüdruk, kellel juba lasteaias oli kindel soov eelkooliõpetajaks saada. Ometi ei tööta ta lasteaiaõpetaja, vaid õppejõuna, kes õpetab Tallinnas tulevasi lasteaiaõpetajaid.

Vaatamata sellele, et Kristi igapäevaelu kulgeb pealinna kiiretel tänavatel, seovad teda Pärnuga vanematekodu ja töö. Tallinna pedagoogilise seminari õppejõuna külastas ta tihti kõrgkooli kaht Pärnus tegutsenud õppegruppi.

Soov lastega tegelda saatis teda kogu kooliaja. Lõpetanud 1997. aastal Pärnu Ülejõe gümnaasiumi, leidis Kristi end valiku eest: kas astuda Tallinna pedagoogikaülikooli (nüüdne Tallinna ülikool – toim) või Tallinna pedagoogilisse seminari (TPS).

Praktika andis õppimispisiku

Tallinna pedagoogikaülikooli Kristi sisse ei saanud. „Tagantjärele olen rahul, et Tallinna pedagoogikaülikooli ei pääsenud. TPS tegi minust kõva praktiku, kes kooli järel probleemideta tööelus hakkama sai, ja süstis sisse edasiõppimise soovi,“ rääkis ta. „Julgen arvata, et sealt saadud õppimispisik on suunanud mind doktoriõpinguteni välja.“

Kristi hinnangul on TPSi plussiks praktika suur osakaal õppekavas. „Juba esimesel kursusel saime tulevastest elukutsetest hea ülevaate ja kindluse, et erialavalik on igati õige,“ rääkis Kristi, kes kõik kohustuslikud praktikad läbis Tabasalu Tibutare lasteaias, mida iseloomustasid väga tugevad õpetajad.

„Praktikad olid erinevad, saime praktiseerida kõige väiksematega vanuses 1,5 kuni 3 aastat, kunstipraktikat jms,“ kirjeldas Kristi kogetud.

Väikesest grupist mammutgruppi

Pärast rakenduskõrghariduse omandamist TPSis suundus Kristi õppima Tallinna pedagoogikaülikooli, kus ta omandas bakalaureusetaseme. Edasi läbis ta Tallinna ülikooli teadusmagistriõppe ja nüüd õpib doktorantuuris.

Rääkides esimesest ülikoolikogemusest TPSis, meenutas Kristi, et kursus oli üsna väike. „Meid oli 30 ringis,“ meenutab Kristi. Väikese kursusega harjunud Kristi sattus Tallinna pedagoogikaülikooli bakalaureuseõppesse astudes mammutgruppi.

„Meid alustas kaugõppes 56 üliõpilast, kellest enamik aasta pärast lõpetas. Aastane õpe oli tingutud sellest, et kõik kursuse üliõpilased alustasid õpinguid, olles eelnevalt omandanud rakenduskõrghariduse,“ selgitas Kristi.

Pedagoogikaülikoolis õppimise ajast meenusid Kristile esimesena kasvatusteaduste maja kõrged laed ja aukartus õppejõudude ees. „Olen loomult üsna tagasihoidlik ja rühmavestlus sisseastumisel oli minu jaoks tõeline katsumus,“ jutustas ta. „Kippusin liigsest viisakusest ja tagasihoidlikkusest pigem teistele sõna andma kui ise rääkima.“

Kristil on hästi meeles nii diplomi kaitsmine kui ka üks humoorikas seik algaja õppejõu elust. „Asusin õpingute ajal tööle õppejõuna. Kui ühe järjekordse uue kaugõppekursusega auditooriumi läksin ja oma materjalid õppejõu lauale sättisin, teatas üks vanem proua, et olge nii kena ja minge tagumisse pinki, seal on veel ruumi, siia ette tuleb õppejõud. Hetkeks olin sõnatu. Siis vastasin, et kui mul auditooriumi ees olemise kohustust ei oleks, istuksin rõõmuga tagumises reas,“ rääkis Kristi. Toona 27aastast õppejõudu aeti päevaõppe tudengitega tihti segamini.

Töö võimaldab pidevat arengut

Praegu töötab Kristi Tallinna pedagoogilises seminaris õppejõuna, õpetades tulevasi lasteaiaõpetajaid. Õppejõuna on ta seotud Tallinna ülikooli kasvatusteaduste instituudiga.

Kristi armastab oma tööd. Tema töö on ühtlasi ta hobi, sest päris hobidega, nagu lugemine, joonistamine, tennis ja klaverimäng, ei ole kiire elutempo, õppimise ja õpetamise kõrvalt aega tegelda.

Oma töös meeldib Kristile kõige enam, et selle juures pole võimalik loorberitele puhkama jääda, vaid tuleb end arendada.

„Asjata ei öelda, et kõige parem õppimine on teiste õpetamine,“ rääkis Kristi. „Iga päev on eriline ja uus avastus, mis aitab tegevusvaldkonda täiustada, pakub siirast rõõmu. Naudin, kui saan käivitada ja ellu viia projekte, mis loovad toimivatele praktikatele lisaväärtust. Projektitööde kaudu olen hakanud nägema, et tõelised uuendused ja head asjad sünnivad siis, kui vaadata oma erialavaldkonnast väljapoole, ühendades inimeste head mõtted ja tegutsemise millegi uue loomiseks. Haridusvaldkond vajab peale kasvatus- ja haridusteadlaste üha enam teiste valdkondade oskusteavet, et olla tänapäeva nõuetele vastav.“

Juuni lõpus sõlmisid Tallinna pedagoogiline seminar ja Tallinna ülikool ühinemislepingu, mille järgi antakse TPSile kolledži staatus. Kristile kui TPSi vilistlasele on kahe kõrgkooli liitumine sümpaatne.

Kristi arvates on liitumisel eeliseid just üliõpilaste jaoks. „Suuremad valikuvõimalused ainete ja kõrvalerialade osas, juurdepääs akadeemilistele ressurssidele, nagu teadusandmebaasid ja IKT moodsad lahendused, mis väikese kooli jaoks on ainuüksi finantsiliselt võimatud. Samuti sujuvam üleminek magistriõppesse, rahvusvahelised kontaktid ja võimalus teadustöös kaasa lüüa,“ loetles ta mõningaid eeliseid.

Kristi teadis juba lasteaias, et tema tulevik peaks olema seotud lastega. Gümnasistidele soovitab Kristi usaldada oma sisetunnet ja teha valik mitte sõprade ja vanemate soovituste, vaid selle järgi, mis endale kõige rohkem meeldib. „Mina ei kujutaks ette, et peaksin tegema igapäevaselt tööd, mis ei paku midagi peale selle, et toob leiva lauale, aga eks inimesed ole erinevad,“ tõdes ta.