Kettaheite kvalifikatsioonivõistluse järel ajakirjanike juurde tulnud Gerd Kanter tunnistas, et peast käis läbi sellinegi mõte – olen Eesti mitte just rõõmsalt esinenud delegatsiooni viimaseid võimalusi ja kui ebaõnnestun, on see hapu kirss sellel tordil.
Hapu kirss jäi õnneks tordile panemata
“Mõtlesin enne viimast katset, et mu pere on siin, palju eestlasi on tulnud mulle kaasa elama, ja kui ma nüüd siit 59 meetriga välja vantsin, ei jõua seda suppi pärast ära süüa,” ütles juba tavapärase rahu tagasi saanud Kanter. “Oli ikka üsna frustreeriv seis.”
Kahe katse järel raskesse seisu sattumine pole tal esimene kord, aga Gerd näeb selles hoopis head märki.
“Osakas ja Göteborgis oli sama lugu, aga asi lõppes medaliga. Kui eelvõistlus libedalt on läinud, on pärast probleeme tekkinud,” muigas Pekingi olümpiavõitja.
Soojenduskatsed kukkusid 65 meetri peale, Kanter arvas sealt saanud liigset enesekindlust.
“Kipun kiirustama ja kangestun, alles kolmandal katsel sain mingi ligilähedase rütmi katte,” ütles Kanter. “Aga tehniliselt see hea heide ei olnud, oli hoopis jõudemonstratsioon.”
Aleksander Tammert ütles, et lootis enesetunde järgi paremat tulemust. ”Aga see, mis tuli, oli loogiline, sest ma pole saanud selleks võistluseks vääriliselt valmistuda ja 12 parema sekka pääsemine olnuks helesinine unistus.”
Mulluse MMi neljas mees Mart Israel ütles, et emotsioonid keesid, tehnika ei töötanud. ”Läks raskelt nagu kogu tänavune hooaeg. Mullune hooaeg oli vist liiga hea, tahtmine oli taevas ja ilmselt treenisin lihtsalt üle.”