Pärnumaa aastate õpetaja muudkui jookseks

Sirje Kõresaar, aastate õpetaja tiitliga tunnustatud Uulu kooli klassiõpetaja, arvas, et ta ongi õpetajaks loodud. Foto: Ants Liigus

Pärnumaa omavalitsuste liidu ja Pärnu maavalitsuse ühine hariduspreemiate komisjon nimetas Pärnu maakonna haridusasutuste 2012. aasta parimad, kokku esitasid 14 kooli–lasteaeda kuues kategoorias 29 taotlust.

Pärnumaa aasta õpetajad on Sindi gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Nanni Kull, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi inglise keele õpetaja Mare Lapp, Vändra gümnaasiumi geograafiaõpetaja Riina Sikkal, Lindi lasteaia-algkooli pikapäevarühma kasvataja Ene Säde ja Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi saksa ja vene keele õpetaja Aili Vunk.

Aasta haridusjuht on Pärnumaa kutsehariduskeskuse direktori asetäitja finants- ja haldusalal Elve Lääts, aasta noor õpetaja aga sama kooli kutseõpetaja Priit Auväärt.

Pärnumaad 6. oktoobril Tartus aasta õpetajate üleriigilisel vastuvõtul esindavale Auväärtile omistati ühtlasi Eesti aasta õpetaja nimetus.

Aastate õpetaja tiitli pälvisid Paikuse lasteaia Mesimumm õpetaja Anne Kaar, Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi kauaaegne klassiõpetaja ja õpiabirühma õpetaja Helle-Mai Roosileht, Häädemeeste keskkooli loodusainete õpetaja Ülle Valgi ja Uulu põhikooli klassiõpetaja Sirje Kõresaar.

„Kui antakse, võtan vastu. Kui ei anta, ei mina teda otsi, ei raha ei tiitleid,” ei hakanud 1981. aastast Uulu koolis algklasside õpetajana töötav Kõresaar rääkima ilujuttu, kuidas ta on pikki aastaid oodanud nüüd lõpuks endale osaks saanud tunnustust ja kui õnnelik ta tänu sellele praegu on.

Küll tõdes trafaretsest jutust hoidunud aastate õpetaja, et ta pole üpris ootamatult kaela sadanud kiituse nimel midagi iseäralikku teinud, vaid olnud kogu aeg just selline, nagu ta on. „Mina olen mina: 50 täis, aga muudkui jookseksin veel,” muigas teenekas pedagoog.

Jookseb aga Kõresaar kõige otsesemas mõttes: tänavusel kahe silla jooksul saavutas ta 1531 lõpetaja hulgas 321. koha.

Imestamise peale, et temagi võiks nadi palga ja õpetaja raske töö pärast aina käia, silmad peos, kostis 2002. aastast vanemõpetaja Kõresaar, et ei näe selleks põhjust. “Kui lähed tööle, ega sa siis palgale mõtle, tuleb seda palka, kui palju tuleb,” väitis ta. „Kui öeldakse, et pannakse juurde, siis hurraa! Ei ole võimalik panna, siis ei ole võimalik. Töö teed ju ikka ära. Tean, et ma mujale ei sobigi, olengi loodud õpetajaks.”

Loodud pidama õpetajaametit seni, kuni töö rõõmu teeb ja lastele midagi anda on. „Kui ükskord tõesti tunnen, et ideed on otsa saanud, siis ehk lähen ka, aga arvan siiski, et ma kuulun siia laste hulka kuni pensini välja,” nentis vastne aastate õpetaja.