Haridusminister: õpetajate keskmine palk tõuseb 860 euroni kuus

Foto: Ants Liigus

Eile Pärnus olnud haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo lubas tõsta õpetajate keskmise palga järgmisel aastal vähemalt 860 euroni kuus.

Kuna Eesti haridusmaastikku ootavad ees muudatused, tunnevad paljud pedagoogid muret, et ümberkorralduste tulemusena hariduskorraldus ei halveneks. Aaviksoo kinnitas, et raha tuleb haridussüsteemi senisest rohkem ja ükski asi kehvemaks minna ei tohiks.

Kui suur on praegu õpetaja keskmine palk ja mis ajast ja kui palju see tõuseb?

Õpetaja keskmine palk sõltub sellest, kuidas seda rehkendada, aga suurusjärk on 790 eurot kuus. Keskmine palk peaks tõusma vähemasti 860ni ja kui põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused vastu võetakse, nii nagu nad kavandatud on, siis täiendavalt 1. septembrist. Aga selle numbri nimetamisega oleks ma esialgu tagasihoidlik.

Kas õpetajate palk tuleb ka edaspidi 100 protsenti riigieelarvest?

Ettepanekut seda reeglit muuta keegi teinud ei ole ja kavas seda muuta ei ole.

Olen kuulnud linnade liidu ja maaomavalitsuste liidu murest, et riik annab katte vaid kolmandikule õpetajate palkadest ning omavalitsused on sunnitud klasse kokku viima ja klassikomplekte suurendama. Pärnus on klassikomplektid niigi maksimumi piiril, kus siin kokkuhoiu koht on?

Need kuuldused on alusetud. Riigilt antakse kindlasti niipalju raha, et mõistliku koolikorraldusega on võimalik kõikidele õpetajatele riigi eraldatud vahenditest palka maksta.

Antakse niisama palju kui seni?

Ei, numbriliselt tuleb seda kindlasti rohkem. Kui kohalikele omavalitsustele eraldatakse praegu 150 miljonit eurot aastas, siis uuel aastal tuleb sellele lisa 7,5 + 8,2 miljonit. 7,5 tuleb üldharidusele lisaraha ja 8,2 on üldhariduskulude muude kulude arvelt õpetajate palkadeks suunatav raha.

8,2 miljonit koosneb niisugustest summadest: 0,4 miljonit töötuskindlustusmaks, 3,8 miljonit senine täienduskoolitusraha ja täienduskoolitusraha liigub Euroopa Liidu vahenditesse ning neli miljonit oli riigieelarvest kohalikele omavalitsustele eraldatava toetusfondi hariduskulude reserv, mida varem kasutati kõikideks taotlusteks.

Intervjuus Postimehele ütlete, et riigieelarve arutelul võidakse välja käia ettepanek, et Tallinna ja väiksemate omavalitsuste õpetajate palkade diferentseerimiseks võib omavalitsus osa palgaraha mujale suunata. Kui suure osa ja milliste reeglite alusel?

Mõte, mida ma olen kuulnud ja mida tasuks arutada, on see, kui riik eraldab omavalitsustele õpetajate palgaraha ja omavalitsused peavad otstarbekaks volikogus osa sellest muudeks hariduskuludeks eraldada, siis selline õigus võiks seaduses olla.

Kui suurest protsendist jutt käib?

Suurusjärgu üle võib vaielda. Kümme, mitte rohkem. Parema meelega ütleksin, et mida väiksem, seda parem.

Kas riik sätestab mingid reeglid ka või on see ebamäärane “hariduskulu”?

Arvan, et kui see õigus jätta, võiks riik usaldada kohaliku omavalitsuse volikogu, mis ütleb, kuhu see raha läheb.

Pedagoogid kardavad, et haridusuuenduste tuhinas heidetakse üle parda tugisüsteemid: psühholoogid, sotsiaalnõustajad, karjäärinõustajad, logopeedid, pikapäevarühmade õpetajad. Seni kasutasid omavalitsused riigi toetust nende elushoidmiseks. Kui riik tugisüsteeme ei toeta, kas siis hakkavad rahanappuses omavalitsused tugisüsteemide arvelt kokku hoidma ja õpetajatele, kellele lubatakse suuremat palka, langeb suurem koormus?

Tugisüsteemides mingeid muudatusi kavandatud ei ole, välja arvatud see, et ilmselt on otstarbekas maakondlikul tasemel osa tugiteenuseid pakkuda tsentraalselt, selle asemel et nõuda neid kõikidelt omavalitsustelt. Aga see on arutelu koht.

Vastavalt kehtivale põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele tuleb riigil katta direktorite, õppealajuhatajate ja õpetajate palgakulu. Kõik muud kulud vastavalt kehtivale põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele on koolipidaja vastutus. Selles suhtes mingeid muudatusi kavas ei ole.

Mis saab klassijuhataja tasust? Kas selleks annab raha riik või on koolijuhid sunnitud klassijuhatajate arvelt kokku hoidma hakkama?

Klassijuhataja tasu on kogu aeg olnud osa õpetajate palgafondist. Seda summat ei ole kellelgi plaanis sealt ära võtta ega mujale suunata. Nagu juba öeldud, seda palgafondi on plaanis 7,5 + 8,2 miljoni euro võrra kasvatada. Klassijuhataja tasu on tulnud riigilt ja jääb riigilt tulema.

Aga klassijuhataja tasu ei peaks olema lisatasu, vaid see tuleks integreerida palga sisse. Kõik õpetaja töökohustused, sealhulgas klassijuhatamine, ringide juhendamine, olümpiaadideks ettevalmistamine, peaks olema palga sees. Nii nagu kõikidel teistel töötajatel.

Raha selleks on olnud varem olemas, nüüd saab seda raha veel rohkem olema. Sellest, missugused lepingud sõlmitakse, sõltub, kas see raha on paberi peal seal sees või makstakse seda lisatasuna.

Millal see integreerimine toimuma hakkab? Palk tõuseb 1. jaanuarist, eelarveid tehakse juba praegu. Millal koolijuht õpetajale ütleb, et teeme töölepingu ümber ja paneme su klassijuhatamise tasu siia sisse?

Mitte miski ei takista seda juba praegu tegemast. Selleks ei ole vaja seadusemuudatusi tingimata ära oodata. Aga selge on, et üleminek uutele töölepingutele ei sünni ühest kuupäevast, vaid töölepinguid tuleb ilmselt vormistada terve 2013. aasta jooksul ja võib-olla kauemgi.

See pole midagi niisugust, mida me bürokraatlikult nõuaks konkreetseks kuupäevaks, aga suund sellele tuleks võtta ja ministeerium töötab välja vastavad juhendid. Kaasa arvatud näidistöölepingud ja muu sellesse puutuva.

2008. aastal suutis Pärnu linn lasteaia- ja huvikoolide õpetajate palgavahet, võrreldes üldhariduskoolide õpetajate palkadega, vähendada. Kas nüüd hakkab palgavahe taas suurenema, sest riik paneb järjest rohkem kohustusi omavalitsustele ja neil pole maksubaasi, et lasteaiaõpetajate palku üldhariduskoolide õpetajate palkadega võrdsel tasemel hoida?

Riik minu paremat teadmist pidi ei pane mingeid uusi kohustusi kohalikele omavalitsustele ja kindlasti ei tee seda ka hariduse valdkonnas. Pigem vastupidi: riiklikke investeeringuid omavalitsuste haridusasutuste toetuseks on kavas suurendada.

Lasteaiaõpetajate ja huvikoolide õpetajate palgad on üldhariduskoolide õpetajate töötasudest kogu aeg erinenud. Omavalitsuste maksubaas on meil nõrguke. Mida te ministrina näete, kas lasteaedade pedagoogid on kuidagi vähem tähtsad, miks nad peaksid omavalitsuse rahakotist sõltuma?

See on kohaliku omavalitsuse prioriteetide küsimus. Kohalike omavalitsuste tulubaas on viimastel aastatel olnud enam-vähem konstantne suuruses kaheksa protsenti SKTst (sisemajanduse kogutoodangust) ja selle ülevaatamist minu teada ei ole kavandatud.

Aasta alguses heitsite ette, et õpetajate palkadeks mõeldud riigitoetust kasutatakse mujal kui õpetajate palkade maksmiseks. Pärnu linnavalitsus tasus 2010. aastal riigitoetusest 6,76 miljonit krooni nelja koolimaja remondimakseteks. Kas ta tegi õigesti või oleks pidanud suurema summa linnaeelarvest võtma?

Seadus võimaldas niisugust ümbersuunamist. Ma kindlasti ei heitnud seda ette, pigem konstateerisin, et kohalikud omavalitsused on õpetajate palgaraha kasutanud teistel eesmärkidel.

Selle üle, kuidas käitus Pärnu linn, peaks otsustama Pärnu linn oma volikogu ja valijatega. Kindlasti ei hakka mina kohaliku omavalitsuse prioriteetidesse sekkuma.

Kelle raha eest tulevikus koolimaju ehitatakse ja remonditakse? Intervjuus Postimehele nimetasite riigitoetuste allikatena KOIT-kava ja süsihappegaasi kvootide müüki.

Koolimaju ehitatakse ja remonditakse koolipidaja vahenditest vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele. Nii peaks see ka jääma. Kindlasti peab riik toetama kohalikke omavalitsusi, eriti neil juhtudel, kui omavalitsus objektiivselt kõike ei suuda. Käisin äsja Kihnu saarel ja olen veendunud, et Kihnu koolimaja probleemiga peab riik tegelema.

Mis puudutab Pärnu linna ja toetuse saamist riiklikest investeeringutest, siis ma arvan, et Pärnu linn on riiklikest investeeringutest tuge saanud ja peab sellise õiguse säilitama. Sealhulgas haridushoonete ehitamiseks.

Mida ta saanud on? Enne rääkisime riigitoetuse 6,76 miljonit kroonist, Koidula gümnaasiumi on kavas Eesti rahva muuseumi rahast uuendada …

Ma pole ette valmistanud, et oskaks numbreid ja aastaid öelda, aga Pärnu on saanud riigi käest toetust investeeringuteks.

Pärnu abilinnapea Meelis Kukk, kas on viimase viie aasta jooksul saanud?

Kukk: Igal aastal. Näiteks möödunud aastal oli see number riigieelarvest koolide investeeringutoetuseks mälu järgi 130 000 – 140 000 eurot.

Jaak Aaviksoo, te ütlesite Postimehele, et täienduskoolituse süsteem vaadatakse üle ja seda hakatakse rahastama muude allikate kaudu. Kust? Mõneti te varem sellele juba vastasite, et Euroopa Liidu vahenditest.

Ma natuke täpsustaksin. On olemas riigieelarve. Riigieelarves kajastatakse kõik riigi tulud ja kulud. Toetus hakkab tulema riigieelarvest. Kustkohast ta sinna laekub, kas Euroopa Liidu toetustest või muudest vahenditest, on teisejärguline küsimus.

Täienduskoolituse rahast läheb üks kolmandik otsetoetusteks kohalikele omavalitsustele ja kaks kolmandikku tsentraalse täienduskoolituse korralduse kaudu.

Aga maht jääb samaks?

Maht peaks kasvama nominaalselt.

Seni toetab riik õppevahendite soetamist. Kas see jääb tulevikuski nii või peavad omavalitsused selleks rohkem raha leidma?

Õppekirjandust toetatakse. Number jääb sama suureks. Seda ära kaotada või muuta ei ole kavas.