Maratonaerutajad silkavad vahepeal kuival maal

Enn Hallik
, sporditoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maratonaerutamises tuleb võistlejail kolm korda paat ja aer näppu võtta ning taldadele valu anda.
Maratonaerutamises tuleb võistlejail kolm korda paat ja aer näppu võtta ning taldadele valu anda. Foto: Erakogu

Pärnu kalevlase Joosep Karlsoni viies koht maratonaerutamise MMil Roomas ajaloost kuulsal Tiberi jõel oli Eesti aerutajate viimaste aastate kõvemaid kohti tiitlivõistlustel.

Karlson teab, et süstamehed Tarmo Tootsi ja Peeter Bekker on ühel tavadistantsil tulnud U23 EMil hõbedale, maratonis oli seni kõrgeim süstamees Raigo Põdra kuues koht.

Oma tänavuse hooaja kohta arvab kanuumees Karlson, et on senise karjääri parim tõesti ja paistab, et talle sobibki pikk distants paremini. Juunioride klassis saab ta üritada MM-medalit, mis oli käeulatuses nüüdki, veel ühe korra.

“Aerutamise tavadistantsid algavad 200 meetrist, varem võistlusprogrammides olnud 10 000 meetris enam ei võistelda. Maratonaerutamise distants on 17,2 kilomeetrit ja seda nii-öelda klassikalised alaliidud paljudes riikides väga ei tunnista,” selgitab Joosep Karlson.

Tegemist ongi üsna omapärase alaga. Nii kanuu- kui süstaaerutajad sõidavad neli 4,3 kilomeetri pikkust ringi, tulles iga ringi järel koos paadiga 100-125 meetri pikkuseks jooksuotsaks kaldale. Siis saab treener või saatja ka sportlastele vajadusel süüa-juua anda.

Kopenhaagenist MK-etapi pronks

Euroopa turneele läksid 17aastane Karlson ja ta paarimees kahekanuul Andreas Baum koos treener Tiina Hodakoviga. Autoga, mille roolis treener nende nädalate jooksul kõva koormuse sai, sõideti kõigepealt Kopenhaagenisse maratondistantsi MK-etapile. Karlson oli seal oma klassis kolmas.

“Vist mu seni parim tulemus,” hindab noormees ise. “Ette jäid prantslane ja poolakas, kellele Roomas omakorda ära tegin. Kahekanuud pidime Baumiga miskipärast meestega koos sõitma, seal meil variante ei tekkinud.”

Kopenhaagenist vurasid pärnakad Ungarisse Szegedisse, läbi aegade kuulsal aerutamismaal peeti heal tasemel tavadistantside rahvusvaheline regatt.

“Sõitsime ligi 30kraadises palavuses, kohale jõudes parkisime auto kanali äärde, tegime ise süüa ja nautisime vaikust,” meenutab Joosep Karlson.

Paremini läks 1000 meetris, kus Joosep pääses läbi poolfinaali finaali, edestas seal kolme rivaali ja lõpetas kuuendana. Finaalis oli ta ka poole lühemal distantsil, aga seal kedagi selja taha jätta ei suutnud.

“Kahesel läks meil Andreasega kehvasti,” meenutab Karlson. “Tuhandes saime kohe alguses lainet ja edasi uisutasime raja ühest servast teise, viiesajas läks sõit käest 200 meetrit enne lõppu.”

Sõit Ungarist Itaaliasse oli aerutajatel seikluslik.

“Juba esimestel kilomeetritel kiilus auto raadio nii kinni, et jäi mängima ja ükski nupp ei töötanud,” meenutab Karlson. “Käisime Venezias vägevaid muljeid saamas, seejärel aga ütlesid üles meie auto tuled. Sõitsime mõnda aega ilma, aga me poleks samal päeval enne pimedat kohale jõudnud, kui tuled juhuslikult tagasi poleks tulnud. Rooma võistluspaika jõudnud, saime Soome sõpradelt mutrivõtme ja keerasime akult juhtmed maha, nii saime üle 24 tunni mänginud raadio vaikseks.”

Öine trenn Tiberil oli ekstreemne

Järgmisel päeval tegid aerutajad 28kraadise soojaga harjumiseks kerge hommikuse trenni, õhtul läks aga Karlson tervet 17,2kilomeetrist väljajooksudega võistlusrada proovima.

“Öösel on Tiberil ikka jube aerutada, sest jõgi on rämpsu täis. Pimedas ei näe, kui mõni sajaliitrine prügikott nagu paun vastu ujub, mõnest pääsesin üsna napilt,” mäletas sportlane.

MMil osalejatele korraldati Rooma kesklinnas avatseremoonia, kuhu sõideti viie bussiga politseieskordi saatel, trammiliiklust peatades ja vastassuunavööndis paradeerides. Siis läks võistluseks, mis kanti otse üle ka kohaliku TV kanalil.

Kahekanuul oli medališanss

“Esimesel ringil sain erinevalt juhtgrupist kaatri laineid ja vahepeal lausa seisin, aga olin väljajooksuks seitsmes ja hakkasin siis eessõitjaid püüdma. Kõigepealt sain kätte itaallase ja siis tänavuse EMi 1000 meetri pronksi poolaka. See käis kõvasti närvidele, kuna vedada ei tahtnud, ronis mulle laine peale, isegi mõlkides mu aeru, aga lõpuks olin poolakast ikkagi peaaegu minutiga ees ja viies,” rääkis Karlson.

Kahekanuul, mida võistles nagu üheseidki kuraditosin, startisid Joosep Karlson ja Andreas Baum suurepäraselt. Esimesse pöördesse mindi teisena, esimese ringi järel oldi pronksi eest võitlevas grupis kenasti sees.

“Teises pöördes olime neljas-viies, kui Andreas äkki mingi tasakaaluvea tõttu paadist välja kukkus. Tema ujus, mina sõitsin kaldale, siis muidugi jätkasime, aga üheksas koht oli suur pettumus,” väitis Karlson. “Järgmisel aastal on maratoni MM Kopenhaagenis, seal saame juunioride medalit veel korra üritada.”

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles