Legendaarne õpetaja naasis maalil kodukooli

Kunstnik Vello Paluoja on Pärnu Kuninga tänava põhikooli vääristanud Eesti ajalugu teinud vilistlaste portreedega, nüüd jäädvustas ta tänapäeva - õpetaja Elsa Fedtšenko panust hindavad nii kolleegid kui tema kunagised õpilased. Foto: Urmas Luik

Pärnu Kuninga tänava põhikool tunnustab reaalainetes parimaid õpilasi preemiaga, mille raha koguneb õpetaja Elsa Fedtšenko nimelisse fondi, eile avati koolis tema portree, väärtustamaks legendaarse pedagoogi elutööd.

Fondi asutamise mõte pärineb ja algkapitali sinna pani Elsa Fedtšenko välismaal elav poeg Oleg, fondi haldab selleks loodud MTÜ Kuninga Kool. Vabaühenduse moodustasid kooli töötajad ja hoolekogu liikmed läinud aasta aprillis ja välja on antud kuus preemiat. Selle pälvinute hulgas on edasi õppima läinuid ja praegusi õpilasi, need on Karoline Kurvits, Leenu Reinsalu, Aadron Raudsepp, Karl Martti Toots, Sven Pikker ja Robin Hallmäe.

Tagasi koolis

Kelle võrra stipendiumi saajate nimekiri pikeneb, selgub kevadel, kui on teada läbi õppeaasta reaalainetes väga headele hinnetele õppinud ja olümpiaadidel osalenute tulemused.

Rahvusvahelisest õpetajate päevast aga jälgib õpetaja Elsa Fedtšenko (6.08.1939 – 6.03.2011) oma terashallide silmadega pastellmaalile jäädvustatuna koolielu ajaloolise hoone teise korruse seinalt. Maali autor on kunstnik Vello Paluoja.

“Tänane õpetajate päev meie koolimajas on eriline, sest meil on au taaskohtuda oma pikaajalise kolleegi – õpetaja Elsaga, ta on jälle meie keskel,” ütles Kuninga tänava põhikooli direktor Urve Krause maali avamisel.

Kooliperes öeldakse lihtsalt “õpetaja Elsa” naise kohta, kes koos emaga lapsena Narvast sõja jalust Pärnusse tuli, siin pool sajandit matemaatikat ja füüsikat õpetas ja pälvis tunnustuse kui Eesti ja Pärnu linna aasta õpetaja.

“Õpetaja Elsa oli inimene, kes oli looja nii rasketes õppeainetes, nagu matemaatika ja füüsika, tema tahe ja kvaliteedimärk oli see, et laps saaks aru nende ainete loogikast nagu muusikast, kus üks noot järgneb teisele, üks seos teisele,” rääkis Krause, kes Fedtšenkoga kõrvuti töötas pea veerandsada aastat.

Nõudlik enda ja teiste vastu, oli õpetaja Elsa teda lähedalt tundvate kolleegide jutu järgi mõistev, abivalmis, huumorimeelne, huvitus ajaloost ja astronoomiast.

Kui mõnele lapsele oli vaja seletada keerulisi valemeid, teda õpijärjel hoida, ei jäänud õpetaja temaga koolimaja seinte vahele, vaid kutsus lapse endale koju, söötis tal kõhu täis ja alles siis võttis õpiku-töövihiku ette. Selle kõrval rääkis lapsele elust ja selle põhiväärtustest, õpetas väikest inimest kui isiksust.

Oma ainesuund

Mitte ainult Oskar Lutsu “Kevades” ei ole õpetaja kui maa soola võrdkuju, kuigi õpetaja Laur oli lastele rohkem kui tunniandja: ta oli suunanäitaja, ümbritseva mõtestaja. Samasugune oli õpetaja Fedtšenko, kuigi ta töötas teistsugustes oludes kui Paunvere koolmeister.

Direktor Krause jutu järgi töötas just Fedtšenko välja Kuninga tänava kooli füüsika- ja matemaatikasuuna ajal, kui kõnealuses koolis oli teistsugune õppekava ega olnud ühtegi normklassi. “Talle oli tohutu tunnustus, kui tema õpilased läksid edasi Koidula gümnaasiumi reaalainete klassidesse, ta nägi oma töö motivatsiooni nendes,” mainis Krause.

Õpetaja jäävus väljendubki tema õpilaste kaudu, õpetajatöö on ajas hästi palju ette suunatud, kuigi tulemusteni jõudmine võtab mõnikord aega.

“Õpetaja Elsa koolile pühendatud elu on väärtustatud selle maaliga, selle kaudu on ta meie koolis tagasi. Tahtsime, et oleks näha inimene, kelle nimelist preemiat kool välja annab,” rääkis Krause.

Kooli hoolekogu mõttetoetusega on see tahe teoks saanud. Legendaarne õpetaja puhkab Pärnu Metsakalmistul.