Möödunud aasta augustist näeb seadus ette, et kui olulise looduskaitselise piiranguga kinnistu omanik soovib oma maad müüa, tuleb see riigil ära osta. Praegu ootab ostujärjekorras 735 kinnisasja.
Jaanus Tamkivi: Kiirendame toiminguid looduskaitseliste maadega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valdavalt on tegu nendesamade looduskaitsealuste maadega, mille suhtes omanikud on algatanud vahetusmenetluse. Osa avaldusi ulatub seitsme aasta tagusesse aega, suur osa on esitatud siiski viimasel paaril-kolmel aastal. Enim taotlusi on Harju- ja Saaremaalt (mõlemas üle 100), nimekirja lõppu jäävad Lõuna-Eesti maakonnad, kust igaühest on laekunud paarkümmend avaldust.
Olulised piirangud
Tegu on selliste maade ehk kinnistutega, kus on mõni kaitstav looduse üksikobjekt või mis kogu ulatuses asuvad kaitse- või hoiualal või püsielupaigas. Teisisõnu: omanik ei saa neid maid oma tahtmist mööda kasutada ega nende majandamisega tulu teenida, sest kaitsekord seab olulised piirangud.
Napilt alla aastaga on ostu-müügitehinguni jõutud 17 katastriüksuse puhul. See ei olegi nii väike arv, kui arvestada, et tegemist on mitmepoolsete keeruliste rahaliste toimingutega, kus mängus on miljonid kroonid.
Oleme arvestanud, et juhul kui keskkonnaministeeriumi rahakotis oleks igal aastal maadeostuks 50 miljonit krooni, saaksime aastas rahuldada umbes 60 avaldust. Järjekorra lõppu jõuaksime sellise tempoga kümne aastaga.
Tasaarvestuse võimalus
Ootajale on kümme aastat pikk aeg. Isegi ülekohtuselt pikk, kui tegu on näiteks omanikuga, kellel maakasutamise kohta on hea ja kasumit tõotav äriplaan, mis looduse kaitsmise nimel tuleb märkimisväärselt ringi teha või hoopis maha matta. Sestap peaks maatoiminguid kiirendama.
Keskkonnaministeerium ongi koostöös maa-ametiga hakanud ette valmistama looduskaitseseaduse muudatusi, mis võimaldaksid kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasjaga osaleda riigimaa müügioksjonitel.
See tähendab, et kui maaostuhuviline on enampakkumisel võitnud riigile kuuluva kinnisasja ostu õiguse ja tal endal on olemas kaitstava loodusobjektiga kinnisasi, võib ta sellega maksta oksjonil võidetud maatüki eest. Tegu oleks tasaarvestusega: riik saab minult piirangutega maatüki ja mina saan riigilt vastu just selle maatüki, mille ise oksjonil välja valisin ja võitsin. Seejuures ei pea ostetav ja müüdav maatükk asuma samas maakonnas ega olema samasuguse kasutamise sihtotstarbega.
Samal ajal on oluline see, et tasaarvestamist saaks taotleda vaid see enampakkumise võitnud isik, kelle loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamiseks on riik algatanud menetluse. Kinnisasja omandamiseks tehtud avaldusi nende laekumise järjekorras näeb keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee/1077214.
Juhul kui riigile kuuluva kinnisasja enampakkumise võitjale kuulub mitu piirangutega kinnisasja, võib ta suurema/väärtuslikuma riigimaa saamiseks taotleda nende maksumuse liitmist.
Selline tasaarvestus võimaldaks maaomanikel, kes seda soovivad, oma piirangutega kinnistutest kiiremini vabaneda.
Kes teeb tehinguid?
Tasaarvestamise korral määrab kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja väärtuse keskkonnaministeerium või tema volitatud asutus.
Hinna määramise alus on pika pealkirjaga määrus "Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused".
See, et riigiasutus otsustab hinna üle, tundub mulle kõige õiglasem ja objektiivsem, sest just riigil on olemas vastav teave, vahendid ning oskused.
Maa-ametil on 1996. aastast nii kinnisvaratehinguid kui üleriigilisi hindu kajastav andmebaas ja pikaajaline maatehingute kogemus. Samuti täieneb pidevalt maa-ameti elektrooniline andmebaas, enampakkumisele pandud maid saab kodulehe kaudu kaartidelt vaadata. Pole enam põrsa kotis ostmist.
Millal ja kuidas tasaarvestamine teostuma hakkab, on praegu vara öelda, sest paljugi on vaja täpsustada.
Kui keskkonnaministeerium on seadusemuudatuse ette valmistanud, läheb see eelnõuna oma tavapärasele kooskõlastusringile, kus kõik asjast huvitatud saavad oma ettepanekutega lagedale tulla.
Lõpliku sõna ütleb riigikogu. Ise loodan, et juba tänavu jõuame esimeste tasaarvestusteni.