Pärnus riigi sünnipäeva tähistamisega seotud sündmuste kava kohaselt pidi 23. veebruaril kell 12 avatama Kuninga 32 seinal mälestustahvel iseseisvusmanifesti trükkijate auks, aga seda ei avatud, sest maja polnud õige.
Riigi sünniakti trükkijad ei jää mälestustahvlita
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
26. veebruar 2010, 10:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tahvli avamise taga seisis kunagiste Pärnu jalaväepataljoni kaadrikaitseväelaste moodustatud Pärnu pataljoni kogu.
“Mälestustahvel on füüsiliselt olemas, ka kõik avamiseks vajalikud load ja kooskõlastused, kuid siis tekkis kahtlus, kas meie välja pakutud maja on seesama, kus 23. veebruaril “Manifest Eestimaa rahvastele” trükiti,” selgitas Lääne kaitseringkonnas töötav kapten Priit Rööp, Pärnu pataljoni kogu liige.
“Teame, et manifesti tekst trükiti Pärnus Aleksander Jürvetsonile kuulunud trükikojas, kuid selgus, et Jürvetsoni trükikoda võis asuda üle tee majas, Hospidali 14,” lisas Rööp.
Muuseum lisab tõestusmaterjali
Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk rääkis, et viga oli kerge tekkima, kuna Hospidali 14 asunud trükikoda oli väike ja tegutses võrdlemisi lühikest aega, samal ajal kui Kuninga 32 töötas trükikoda pikalt ja oli linnas üldtuntud.
“Eks sealt hakkaski levima arvamus, et manifest trükiti just Kuninga 32, mitte seal lähedal asunud Hospidali 14 majas, kus keldris oli ainult üks trükimasin, seetõttu seal õiget trükikoda nagu polnudki,” rääkis Vunk. “Lisan dokumentaalse tõestusmaterjali hulka Jürvetsoni majaostu-müügiakti: kui just see maja kuulus Jürvetsonile, peaks tõestus käes olema.”
Kinnitust sellele, kus tegelikult manifest trükiti, annab Jürvetson ise oma mälestustes. “Manifesti ladumine sündis 23. veebruari keskpäeval, kuid trükkimise jätsime õhtuks, mil enamik töölisi oli trükikojast lahkunud,” kirjutas Jürvetson. “Trükikoda asus tol ajal Hospidali 14 Sirmanni majas, kus vaenulikel isikuil oli kerge pääseda hoovile ja trükikoja masinaruumi.”
Manifesti avaldamine polnud tollal sugugi ohutu tegevus. Jürvetsoni meenutuse kohaselt korraldas trükkimist ajutise valitsuse asjadevalitseja Jaan Soop, kelle sõnade kohaselt oli mitu trükikoda manifesti väljaandmisest keeldunud. “Lõpuks võtsin töö vastu, kuigi tolleaegsetes oludes võis see halvemal juhtumil maksta nii varanduse kui ka elu,” meenutas Jürvetson.
Teine põhjus, miks mälestustahvli paigaldamine edasi lükati, oli sündmuse kaalukus.
“Mõistsime, et riigi sünniaktiga seotud mälestustahvli avamine on üleriigilise, mitte kohaliku tähtsusega sündmus, millest peaks osa võtma keegi valitsuse liikmetest,” selgitas Rööp. “Selleks, et organiseerida valitsuse ja parlamendi esindus 23. veebruariks Pärnusse, nappis meil aega ja me võtsime vastu otsuse lükata sündmus aasta võrra edasi. Tekkis ülepeakaela tegemise maik.”
Kiri mälestustahvlil
Tuleva aasta 23. veebruaril Pärnus avatava mälestustahvli tekst on järgmine: “Selles majas asunud Aleksander Jürvetsoni trükikojas trükiti 23. veebruaril 1918. aastal “Manifest Eestimaa rahvastele”.
21. veebruaril Eesti maapäeva vanemate nõukogu koostatud dokument trükiti Eesti maarahva liidu Pärnu maakonnakomitee esimehe August Jürmanni tellimisel.
Seda levitades ja avalikult 23. veebruaril Pärnus ja 24. veebruaril Toris ning Viljandis ette lugedes kuulutati välja Eesti Vabariik.” Ja seesama tekst inglise keeles.