Hangedega maadlema on külavahel kasutusele võetud Vene raskemasinadki, tihkes lumes tõestavad oma elujõudu jossid, lindid, Kirovetsid, mis pääsenud vanarauaks viimisest.
Jossid ründavad lund
27. veebruar 2010, 10:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sidrunkollane T-130 ehk rahvakeeles joss, mis Are valla metsameeste käsutuses, lükkas eile lumevabaks Suigu küla vahelt Tootsi poole viivat teed. Lõkat-lõkat-lõkat lõgisesid laiad lindid võimsa abilise all, mille mootoril 130 hobuse jõud ja mis tunnis neelab siis, kui lund palju, 20 liitrit diislit.
“Pole see talv erakordne midagi, aga ratastraktoriga ikka igal pool hangest läbi ei lähe,” kostis traktorist Heino Mutt, kelle juhtida metsavarumisega tegeleva OÜ Gererio hoolikalt hoitud linttraktoril on ees kolme meetri laiune tera, mis lume peaaegu teepinnani eest kahte kätt valli surub.
Enamasti hoiavad maal teid lahti põllu- ja metsamajanduses kasutatavad MTZ- ehk Belarus-tüüpi ratastraktorid, mis põhitööga jänni ei jää, kuid pidevale lumelükkamisele alla hakkavad vanduma.
“Uued ratastraktorid on võimsad, nende tera on silindriga mängitav, lükkab alguses lahti ühe poole teest ja siis teise poole,” ütles OÜ Vändra tegevjuht Ilmar Teevet. “Aga, jah, need on kerged, ei lükka korraga hangest läbi, kuigi oleme need vallale appi saatnud äärmuslikus olukorras.”
“Lint läheb läbi, olenemata sellest, kas on teed või ei ole, Ermistu külas näiteks oli selline olukord,” kiitis Tõstamaa vallavanem Toomas Rõhu lindi ehk T-75 võimsust. Lisades, et kuigi hädast aitavad välja moodsad masinad, kuluvad sel talvel marjaks ära needki rondid, mis veel töökorras.
Tänuväärsete abiliste hulka võib arvata rahuarmastavas Nõukogude Liidus toodetud ja rakettide vedamiseks mõeldud Kirovetsidki, mis küla- ja taluteid läbitavana hoida aitavad.
Jäävangis Kihnu vallas on aga teistsugused mured kui mandril, sest niisugust talve nagu tänavune ei osanud saarerahvas ette arvata.
“Meil on Kihnu Majanduse OÜ-l kaks traktorit, millega saame teid lahti hoida, aga lund on nii palju, et seda ei jaksa enam ära lükata. Lagedate kohtade peal ning mereäärsetel teedel võtsime appi ekskavaatori, see tõstab kopaga lund ära,” rääkis Kihnu vallavanem Ingvar Saare.
Lumest suurem mure on aga see, et jääteeta saarel hakkab diisli- ja bensiinivaru otsakorrale jõudma. “Väike varu on, aga sellega peame säästlikult ümber käima, juurde saame tuua kütust alles esimese praamireisiga,” tõdes Saare. Kihnus on ligi 30 kilomeetrit teid, mille lahtihoidmisega on hangedesse lükatud varsti pool tänavuseks kavandatud teehoiurahast.