Ronki usaldavad isegi kotkad

Foto: Karl Adami

Lakkamatu vihmasadu, pori, hall taevas, kõdu, tühjus ja vaikus. Hingekuud peegeldavad valdavalt pruunid, tumehallid, sünkjad toonid, mis esmapilgul väga kurva pildi maalivad. Minu kui looduspiltniku paneb see kuu kindlasti proovile, paneb teisigi siin põhjalas.

Kuul, mil linde näeb ja kuuleb tegutsemas harvem, tunduvad rongadki väärt külalistena. Tunnen alati aupaklikkust kaarnate kraaksatuste järel. Rongad on linnud, keda usaldavad isegi kotkad. Nemad on novembri tunnuslinnud. Justkui hingelindudena tiirutavad nad paksu halli taeva all, otsides lahkunud hingi, keda maisest vabastada.

Sellele suurele vareslasele on omistatud nii tarkust kui deemonlikku kurjust. Selle kohta, miks kaaren must on, leidub rahvasuus kümneid seletusjutte ja pea kõigis on tegemist üleloomuliku karistusega selle sulelise halbade tegude eest. Kaarnalt loodeti hankida imevahendeid: valget sulge või kaarnakivi. Viimasena mainitu leidja pidavat saama targemaks ja äkitselt mõistma lindude keelt.