Liiklusõnnetuste arv Pärnumaal on viimastel aastatel kasvanud

2016. aastal toimunud liiklusõnnetused (LÕ), neis hukkunud (H) ja vigastatud (V) maakondade lõikes. Sulgudes on toodud võrdlus 2013. – 2015. aastate keskmisega. Foto: maanteeamet

Mullu juhtus Pärnumaal 102 liiklusõnnetust, milles hukkus kuus ja sai vigastada 135 inimest.

Võrreldes eelmise kolme aasta keskmisega toimus Pärnumaal õnnetusi seitsme võrra rohkem, vigastatute arv kasvas 14 ja hukkunute hulk vähenes ühe võrra.

Eesti juhtus eelmisel aastal kokku 1821 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles hukkus 71 ja sai viga 1459 inimest. Liiklusaastat jääb meenutama kurb oktoober 12 surmasaanuga.

2012. aastast on kannatanutega liiklusõnnetuste arv kasvanud keskmiselt 1,6 protsenti aastas. Paigalseisu võib märgata vigastatute ja hukkunute arvus, kuigi mullu hukkus Eesti teedel neli inimest rohkem kui aasta varem.

"Kuigi 2016. aastal oli liikluses hukkunuid rohkem kui 2015. aastal, jäi langus siiski prognoositust väiksemaks," kommenteeris maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernits.

Ikka juhtub palju õnnetusi linnades. Hukkunute arv neis küll vähenes, aga vigastatutega lõppenud juhtumeid toimub linnades endiselt palju. Linnatänavad moodustavad vaid 11 protsenti kogu Eesti teedevõrgust, kuid seal juhtus pool 2016. aasta inimkannatanutega õnnetustest. Harju-, Pärnu-, Tartu- ja Ida-Virumaal toimunud õnnetuste tagajärjel sai vigastada 75 protsenti kõigist vigastatutest ja suri 62 protsenti kogu riigis hukkunutest.

Suuremas ohus on suuremates linnades jalakäijad. Mullu kannatada saanud jalakäijatest 69 protsenti (2013–2015 keskmiselt 72 protsenti) sattus õnnetusse Tallinnas, Tartus, Pärnus või Narvas. Mujal linnades, mida on kokku 26, registreeriti 14 protsenti kannatanutest. Väljaspool asulaid sai eelmisel aastal viga 46 jalakäijat (12 protsenti).

Jalgrattaõnnetusi juhtub jätkuvalt eelkõige lastega. Suurimas ohus on 10–12aastased ratturid. Samamoodi kui jalakäijatega lõpevad laste ja noorte jalgratturite avariid enamasti vigastustega ja elu jätavad üldjuhul eakamad inimesed. Mullu olid viiest hukkunud jalgratturist neli vähemalt 35aastased.

Jalgratturi osalusel õnnetused 10 000 elaniku kohta. Foto: maaneeamet

Ligikaudu pool kannatanud rattureist (83 inimest) sattus õnnetusse suurtes linnades (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva), iga viies (kokku 36) väljaspool asulat. Kõige väiksem oli kannatanute arv – 21 – väikelinnades.

Neljas suuremas linnas avastati kiiruseületamist enim Tallinnas (15 562), Tartus (2231), Pärnus (1046) ja Narvas (336), sealjuures Tallinnas ja Tartus esines rikkumisi rohkem võrreldes 2015. aastaga, mujal vähem.

Kiiruse rikkumised 2016 ja nende muutus 2016/2015. Foto: maanteeamet

"Meelemürkide tarbimise, turvavöö kinnitamata jätmise ja lubatud sõidukiiruse ületamise kõrval kasvab mure kõrvalise tegevuse pärast roolis," nentis Ernits. Lisades, et liikluse ohutumaks muutmine eeldab liiklejatelt valmisolekut esmapilgul ebamugavate lahendustega leppida.

Mullu registreerisid politseinikud 103 377 liiklusväärtegu, neist pea pool (umbkaudu 45 000) tulenes kiiruseületamisest. Ligikaudu pool kiiruseületamise juhtudest oli linnades. Eelmisel aastal hukkus liikluses 71 inimest, kellest 19-l oli turvavöö kinnitamata.

Politsei tabas läinud aastal ligemale 700 joobes sõidukijuhti vähem kui aasta varem. Joobes juhtide süül hukkus vähem inimesi.

Alkoholi piirmäära ületamise ja joobes juhtimise rikkumised 2016. aastal ning nende muutus. Foto: maanteeamet

Võrreldes 2015. aastaga on alkoholi piirmäära ületamine ja joobes juhtimine mõnevõrra kahanenud. Kahjuks on suurenenud joobes juhtide süül viga saanute hulk, mis näitab probleemi tõsidust ja järelevalve tähtsust õigel ajal õiges kohas. Kõige rohkem on alkoholijoobes juhte kõrvutades aasta varasemaga mootorsõiduki roolist tabatud Läänemaal. Enim on sedalaadi rikkumiste arv vähenenud Jõgeva maakonnas. Saare, Järva ja Põlva maakonnas miski ei muutunud. Neljas suuremas linnas avastati vastavaid rikkumisi enim Tallinnas (1848), Tartus (38), Pärnus (238) ja Narvas (257), sealjuures Tallinnas ja Narvas suurenesid rikkumised mõnevõrra. Tartu maakonnas on vastavad rikkumised vähenenud viiendiku võrra.

"Liikluse suurim probleem on ennekõike hoolimatus iseenda ja kaasliiklejate vastu. Paljud on rahulolematud, et ülejäänud sõidukijuhid rikuvad liiklusreegleid, kuid ei pööra tähelepanu enda vigadele. Me ei saa vastutada teiste eest, kuid meil on võimalus võtta see vastutus enda ja oma lähedaste eest," ütles politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo.

"Sellel aastal on politsei prioriteedid liikluses joobes juhid, turvavarustuse kasutamine ja sõidukijuhi kogu kõrvaline tegevus. Peale selle jätkab politsei kergliiklejate kontrolliga," lisas Loigo.

Turvavarustuse kasutamata jätmine on vähenenud umbes veerandi võrra, sealjuures lapse ohutuse nõuete rikkumine seitsme protsendi võrra. Jätkuvalt ei saa öelda, et olukord oleks paranenud. Maakonniti on sedalaadi rikkumised aastaga kahanenud enim Valgamaal ja sagenenud Raplamaal. Neljas suurimas linnas avastati vastavaid rikkumisi enim Tallinnas (1444), Tartus (599), Pärnus (174) ja Narvas (171), sealjuures Narvas alanes rikkumine kõige rohkem. Hukkunutest ei kasutanud turvavööd 19 isikut, keda on viie võrra rohkem kui 2015. aastal. Keskmine rahatrahv turvavöö kinnitamata jätmise eest oli 75 eurot ja lapse ohutuse nõuete rikkumise korral 125 eurot.

Tänavu veebruaris võttis valitsus vastu liiklusohutusprogrammi, mille lõppeesmärk on säästa aastatel 2016–2025 vähemalt 254 inimelu ja vältida raskete vigastuste teket 950 inimesele. Erinevalt senisest käsitlusest, kus põhivastutus liiklusohtude vältimises lasus rõhutatult eeskätt sõidukijuhil, näeb uus programm ette ülesanded igale liikluses osalejale.