25.–29. septembrini Erasmus+ projektiga "Les Crayons de Couleurs Européens. Dessine-moi "Une" Europe" Küprosel Limassoli lütseumis toimunud projekti vahekohtumisel selgus, et eestlaste tugevus on endiselt digitaalne kirjaoskus, ülejäänud osalistelt tasub õppida kogukonna kaasamist.
Ühisgümnaasium panustab rahvusvahelisse projekti videote ja digiteadmistega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtumise peaeesmärk oli teha kolmeaastase projekti vahekokkuvõtted, analüüsida seni tehtut, panna detailselt paika järgmised ülesanded ja vaheetapid. Analüüsiti viimase aasta tegevust, videoid, mais Bayonne`is toimunud kollokviumi tulemusi ja tehti ettevalmistusi 2018. aasta märtsi Itaalia Mirandola kollokviumiks.
Euroopa keeltepäeva puhul Limassoli lütseumi õpilaste esitatud laulu- ja tantsuporgramm tutvustas meile Küprose muusikat ja riigi isesiesvumispäevale pühendatud kontsert Küprose ajalugu. Küproslased on oma maa ja rahva üle uhked, uskudes, et lastele mineviku tutvustamine on tugeva riigi üks alustalasid.
Et selle projekti üks eesmärke on õppida tundma eri kultuuride ja ajaloo mõjutusi asukohamaale, külastati pealinna Nikosiat, kus lütseumi ajalooõpetaja Aniki Yanakou tutvustas linna ja selgitas kahe galerii näituste abil Küprose ajalugu ja kultuuri. Kuigi küproslased on oma saarel elanud aastatuhandeid, said nad oma iseseisva riigi 1960. aastal, 1974. aastal lõikas Türgi invasioon territooriumi kaheks.
Praegugi saare põhja- ja idaosa kontrolliva Türgi armee eest põgeneti, haarates kaasa vaid see, mida suudeti. Aastasadu rahulikult koos elanud Küprose moslemite ja õigeusklike vahele tõmmati piir, aastakümneteks kadus saareelanikel võimalus seda ületada. Meidki oma kodus vastu võtnud lütseumi inglise keele õpetaja Nadina Thalasseti on üks neist, kelle pere pidi oma elu otsast peale alustama. Praegu saab Nikosias ühe piiripunkti kaudu Türgi kontrollitavale alale minna ja kohalike suhtumine sellesse on kahetine: osa väitel on suur kergendus kohtuda sugulastega ja piiri avamine on aidanud kaasa Türgi kontrollitava ala majanduslikule arengule; teine osa ei pea õigeks, et neil tuleb oma maal Türgi võimudele passi näidata, mistõttu ei lähe nad Türgi alale.
Projektis osalevaid õpetajaid vastu võtnud Limassoli linnapea rõhutas, kui oluline on nende väikeriigile kuuluda Euroopa Liitu ja Eramus+ projektides kaasa lüüa. Küsimus pole ainult üksteiselt õppimises, vaid sama väärtusruumi jagamises. Limassol on rahvusvaheline ja turvaline linn, mis panustab väga palju haridusse. Iga kolme aasta järel liiguvad õpilased järgmise astme kooli, kuid kunagi ei tohi õpilaste arv klassi ületada 25. Nõrgematele, või vastupidi, tugevamatele mõeldud tunnis võib vahel olla kaks kuni kuus õpilast. Kõik räägivad hästi võõrkeeli, silmaringi ja sallivuse arendamise huvides on seal riigis religiooniõpetus kohustuslik. Igas klassis on tahvli kohal ikoon ja koolipäeva alustatakse palvega, mida need, kes palvetada ei soovi, vaikselt kuulavad. Linnapea rõhutas, et ainult hea haridus, avatus ja sallivus tagab riigile hea tuleviku.
Et projekti üks eesmärke on näidata eri kultuuride mõju iga maa kultuuriloos, on peale eri kultuuriradade ja nende kohta voldikute koostamise tähtis mõtestada sõnade "vabadus", "võrdsus" ja "sallivus" tähendust nii, et see haaraks paljusid õpilasi ja et selle mõju oleks õppetöös pikaajaline. Kõikide riikide õpilased on valmistanud kaks videot, mis tutvustavad oma maa arusaama immigratsioonist ja sallivusest. Teise riigi videole tehakse vastusvideo (milles näidatakse õpilaste autentseid reageeringuid). Neid õppefilme (Eesti film asub lingil https://www.youtube.com/watch?v=33SfesBvvUs&feature=youtu.be) saavad ainetunnis läbivate teemade puhul kasutada kõik soovijad. Praeguseks on valminud iga osaleva maa linna kohta kultuurimõjusid kajastav orienterumismäng, selle printversiooni leiab projekti kodulehelt aadressil http://europens.fr/, vabaduse ja armastuse leksikon e-Twinningu keskkonnas, kuhu kogu projekti jooksul kirjutatakse juurde märksõnadega seotud sõnu, mõisteid, sõnaseletusi. Diskrimineerimisteemalised videod peaksid valmima novembriks. Eestlased õpetasid seekord partnerriikidele, kuidas luua Facebookis organisatsioonile või grupile oma lehekülge.
Et projektiga püütakse kaasa haarata rohkem noori, seotakse uusi tegevusi juba olemasolevate üritustega, nii näiteks toimub 23.–28. jaanuarini 2018 Biarritzis filmifestival FIPA Campus, mille Noorte Eurooplaste žüriis saab igast ELi riigist osaleda üks noor. Ainus tingimus, et ta oskaks suhtlustasemel prantsuse keelt.
Ühisgümnaasiumil tuleb tolerantsusteema käsitlemiseks teha kunstinäitus, korraldada koolitundides sisserände ja sallivuse teemalisi debatte, osaleda sallivusele kaasa aitavas projektis. Kõik tegevused dokumenteeritakse ja lisatakse projekti veebilehele. Tulemused kantakse ette Itaalias 2018. aasta märtsis kollokviumil. Projekt arendab sallivust, loovust, võõrkeelte (prantsuse, hispaania, inglise keele) oskust.
Lõpuks monteeritakse kõikide teemade põhjal eri maade videotest kokku üks. Olulisim on tõsta õpilaste teadlikkust ja laiendada silmaringi nendelgi õpilastel, kes projekti ei osale.
Viimasel aastal käsitletakse poliitikat ja kodanikuühiskonda: eesmärk kajastada olukorda oma riigis ja Euroopas laiemalt. Maiks peab igal maal selge olema, kuidas suunata õpilasi osalema lõimimis- ja sallivusalases tegevuses, kas siis ise mõne sellealase ühenduse loomise, juba olemasolevas organisatsioonis osalemise kaudu.
Pärnu ühisgümnaasiumi järgmine ülesanne on selgitada partnerriikidele meie arusaama sõnavabadusest ja vabadusest valida töö- ja elukohta, samuti taaskasutusest ja loodussäästlikkusest. See hõlmab nii minevikukogemuse selgitamist kui õpilaste arusaama praegusaja olukorrast. Euroopas teatakse vähe Nõukogude Liidu ajast (sundsuunamisest, sissekirjutuse nõudest, liikumisvabaduse puudumisest ja sellest, et meil pole Venemaaga piirilepingut, sest osa Tartu rahulepinguga määratud ala kontrollib siiani Venemaa). Nende teemade videote ja blogipostituste, kunsti ja debattide kaudu mõistetavaks tegemine peaks tõstma kõikide ainetunnis osalevate õpilaste teadlikkust.
Projektikohtumisel osalesid Pärnu ühisgümnaasiumist prantsuse keele õpetaja ja projektijuht Liis Raal-Virks, kunsti- ja arhitektuuriõpetaja Marika Ristmäe ning emakeele-, meedia- ja hispaania keele õpetaja Kersti Jürgenson.