/nginx/o/2009/02/10/130942t1h7bc9.jpg)
“40 aastat tegutsenud Kabli linnujaamas kogutud andmete põhjal võib väita, et intensiivne rändekoridor maismaal ulatub vähemalt paari kilomeetri kaugusele. Seda kinnitavad linnujaama tornist tehtud visuaalsed kevad- ja sügisrände vaatlused.
Agu Leivits: veelindude rändeaegne kogunemiskoht
/nginx/o/2016/11/25/6113475t1ha357.jpg)
10. veebruar 2009, 10:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige intensiivsem on ränne just kuni 200 meetri kõrgusel, peale selle on rannikuvöönd oluline öörändurite maandumis- ja stardiala.
Linnujaamas on kindlaks tehtud juba 1980. aastatel intensiivne nahkhiirte ränne, siin on kohatud kõiki Eestis esinevaid liike, kes ühtlasi on looduskaitse all.
Liivi lahe madalamad merealad on oluline veelindude rändeaegne koondumiskoht nii kevadel kui sügisel. Talvel, kui leidub lahtist vett, talvituvad siin veelinnud.
Ranniku ja metsaalade vahel toimub ohustatud ja haruldaste kaitsealuste lindude toitumisliikumine: rannikult käivad toitumas metsades pesitsevad must-toonekured ja merikotkad, kelle toitumistrajektoorile jääksid tuulikud. Teada ja tõestatud on, et Põhjamaades on tuulegeneraatorid olulisimaid merikotkaste hukkumise põhjusi.
Praegu ei oska veel hinnata, kuidas võiksid tuulikud mõjutada kalastikku ja viigerhüljeste eluolu rannikumeres.”