Majandusajakirja The Economist rahvusvahelise osa toimetaja Edward Lucas kirjutas, et soomlased tugevdavad oma niigi muljetavaldavat sõjalist jõudu, tekitades küsimusi oma Põhjala naabritele ja Venemaale.
Soome kasvatab julgeolekumuskleid
10. oktoober 2012, 09:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lucas tõdes, et soomlased suhtuvad oma julgeolekusse tõsiselt ega soovi sellest võõrastega rääkida. Vähesed teavad, et veidi üle 5,3 miljoni elanikuga Soomel on Euroopa suurim suurtükivägi ja kõrgel tasemel õhuruumikontrollsüsteem. Soomlastel on tipptasemel eriväed, nende küberkaitse on kaugelt paremas vormis kui enamikul Euroopa riikidel. Soome sõjaväeluure on niisama muljetavaldav kui diskreetne.
21. sajandi relvad
Soome diplomaadid armastavad rõhutada oma riigi suurepäraseid suhteid kõigi naabritega. On täiesti selge, et Soome sõjalised planeerijad ei veeda uneta öid võimaliku agressiooni pärast Eesti, Rootsi või Norra suunalt. Seevastu Venemaa on ebamugav naaber, mis sel aastal on võtnud Soome suhtes eriti vastiku tooni. Vene president Vladimir Putin ähvardas ”karmi vastusega“, kui Soome arendab koostööd NATOga või ostab uudseid relvi.
Just seda Soome teebki. 178,5 miljoni euro eest muretseb Soome USA-lt täiustatud AGM-158 õhk-maa-tüüpi rakette (JASSM), mis on ülimoodsad õhk-maa relvad, mida Ühendriigid pole siiani müünud kellelegi peale NATO liikmete.
Need tiibraketid, tulistatuna Soome õhujõudude moderniseeritud F/A-18 Hornet lahingulennukitelt, suudavad tabada sihtmärke sügaval vaenlase territooriumil, lennates kaudseid teid pidi, et vältida õhukaitset.
See ei ole tuumahirmutus, aga igaühele, kes peaks kavandama rünnakut Soome vastu, oleks see paremuselt teine vastuabinõu.
Selle asemel et loota jalaväele ja vananenud suurtükiväele, takistamaks Venemaa rünnakut, saab Soome kasutada 21. sajandi relvi.
Süvenev koostöö
Viidates Soome juhtivale julgeolekuanalüütikule Charly Salonius-Pasternakile, kirjutas Lucas, et raketitehing pole ainult kaitseotstarbeline, vaid Soome-USA 20aastase süvenenud koostöö kõrghetk.
Samuti on see osa Ühendriikide jõupingutusest sulgeda julgeolekuauk Kirde-Euroopas. Pärast 2008. aasta sõda Gruusias selgus piinlikkust tekitav tõsiasi, et NATO-l polnud oma uute liikmete kaitseplaani, ja Vene ähvardavad sõjalised õppused regioonis 2009. aasta sügisel tegid sellise vastuse eluliselt vajalikuks.
2010. aastast on NATO töötanud välja Eagle Guardiani plaanid ja korraldanud Läänemere regioonis nii palju õppusi, et nende üleslugemine läheb sassi: “Sabre Strike”, “Amber Hope”, “Baltic Eagle” ja järgmisel aastal toimub suurim õppus “Steadfast Jazz”.
NATO probleem on, et neist plaanidest tolku olemiseks on vaja kaasata kaks riiki väljastpoolt NATOt: Rootsi ja Soome. Sellepärast ongi USA avaldanud tugevat toetust Põhjala kaitsekoostööle, sealhulgas Soome, Rootsi ja Norra vahel.
Pärast aeglast hakatust koostöö süveneb. 2010. aastal korraldasid kolme riigi õhujõud 48 ühisõppust, 2012. aasta lõpuks jõuab nende arv 120ni. Rutiinsed õppused kogu Lapimaal toimuvad kaks–kolm korda kuus.
Küsimus on: kuidas vastab Venemaa? Tema taktika on siiani olnud silmatorkavalt ebaproduktiivne.
Kreml peaks üritama olla oma naabrite vastu kena ja hajutama nende kartusi. See oleks väga hea Venemaalegi, leidis Edward Lucas The Economistist.