Mäng muudab tervisliku toidu põnevamaks

Karin Klaus
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaidi Kvatš (vasakul) serveerib pastat, mille teevad tervislikuks täisterapasta ja värvilised aedviljad.
Kaidi Kvatš (vasakul) serveerib pastat, mille teevad tervislikuks täisterapasta ja värvilised aedviljad. Foto: Urmas Luik

Kehva isuga või toidu suhtes väga valivate laste vanematel tasuks toiduga heas mõttes rohkem mängida, et tervislik toit põnevaks eineks muuta.

Loodus- ja tehnikamaja kokandusringe ning laste toiduklubi „Kokala” vedav Kaidi Kvatš on ise kogenud, et kõige tähtsam on ära kasutada väikese lapse loomulikku huvi kõige uue vastu ja soovi kodustes toimetustes kaasa lüüa. Juba paariaastane põnn tunneb toiduvalmistamisest rõõmu ja suudab pesta puu- ja köögivilju, rebida tükkideks salatilehti, kasta maasikaid vahukoore sisse või veeretada räimi jahus. Kui laps on saanud söögitegemisel kaasa aidata, maitseb toit hoopis paremini.

Pirni ja porgandi seiklused

Paljud vanemad on hädas lastega, kes söövad rõõmuga pastat ja kartulit, kuid põlastavad köögivilju, mis tervisliku toitumise seisukohalt on väga olulised.

Kvatš soovitas „reklaamikampaaniat” alustada juba enne toidupoodi minekut. Näiteks võib välja mõelda loo pirnipoiss Peedust, kes kõikvõimalike seikluste kaudu jõudis poodi just teie last rõõmustama. Laps võib poes oma pirni või porgandi ise üles otsida, kui vanem on selle enne salaja väikese kleepsuga märgistanud.

Aedviljad saavad olla osa mängust: näiteks vajab nukk porgandiseibidest kaelakeed või veab mängutraktor metsast välja kaalikakangidest palke, mis maanduvad lõpuks lapse taldrikul.

Koos võib minna aardejahile, kus peidetud varanduseks on viguriteks lõigutud aedviljad.

Võib-olla meeldiks lapsele ise kevadel porgandi- ja herneseemned peenrasse külvata, vaadata, kuidas taimed kasvavad ja lõpuks saaki maitsta? Üht-teist saab kasvatada aknalaualgi, lubage lapsel seemned potti panna ja võimalik, et sibulavarred, till, redis ja salat hakkavad talle maitsema.

Tavalise toidu muudavad põnevaks serveerimisnipid: pudrule moosist või püreesupile hapukoorest naerunägu, piparkoogivormidega lillekujuliseks lõigatud võileivad või rukkileivast maja.

Toit võiks taldrikul välja näha värviline, laud kenasti kaetud, vaasis lilled.

Kõrbematkajate eine

Isutut last saab sööma ergutada mängulisusega. Kui põnn ei armasta putru, rääkige talle muinasjuttu Mašast, kolmest karust ja nende pudrukaussidest. Loomulikult on Ämblikmehe supervõimete aluseks eriliste jõukristallidega (mis väga sarnanevad külmutatud marjadega) energiapuder. Väikesed printsessid võiksid teada, millised aedviljad ja pudruhelbed muudavad juuksed tugevaks ja läikivaks.

Mõnikord võib täiesti tavaline toit hoopis paremini maitseda piknikul. Koos perega väljas söömine on vahva nii pargimurul, oma aias õunapuude all kui rannaliival kõrberetke lõpetuseks.

Kalavihkajatega tasub minna õngitsema. Kvatšil on kogemus, kuidas laagris ise tiigist püütud kala söövad isegi need lapsed, kes varem kala suu sissegi ei võtnud.

Tihti on laste isutuse põhjuseks magusanäksimine enne toidukorda, seepärast pakkuge vahepalaks pigem aedvilju.

Suure magusanälja ohjamiseks pakkus Kvatš välja „kes sööb kõige aeglasemalt” võistluse. Nii võib lapse magusaisu rahuldada vaid ühe šokolaaditükiga. Et kommid seostuksid pigem mänguga, võib maiuse ära peita ja mängida „külm-soe-tuline” otsimismängu.

Kommidest tervislikumad näksid on kindlasti rosinad, pähklid, kuivatatud õunad jt.

Lapse maitsemeelt ei tasu rikkuda lisa- ja säilitusaineid täis toitudega.

„Kasutage söögitegemisel puhtaid ja värskeid tooraineid, õppige lugema tootepakendeid, tehke ise hoidiseid ja püüdke vältida valmistooteid: ise küpsetatud pikkpoiss on võileival tervislikum ja maitsvam kui keeduvorst,” tuletas Kvatš meelde lihtsaid tervisliku toitumise põhimõtteid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles