Asjaolusid, mida tuleb eestlasel silmas pidada, kui ta ettevõtja, eraisiku või töövõtjana Soome Vabariiki sõidab ja seal elama asub, selgitas Eesti suursaatkonna Helsingi konsulaartalituse direktor Tarmo Punnik kohtumisel BPW Pärnu klubi liikmetega.
Soomes näevad eestlased medali teistki külge
1. november 2012, 09:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teemal “Eestlane Soomes, medali kaks külge” toimunud üle paaritunnisel kohtumisel Raehoovi kohvikus selgitas külaline Pärnu ettevõtlikele naistele meie põhjanaabrite seadusandlust, isiku kohustusi ja vastutust, maksusüsteemi ja vastas põhjalikult küsimustele.
“Meie eesmärk on, et võimalikult vähe oleks seda rahvast, kes on Soomes nii-öelda maa ja taeva vahel,” rääkis Punnik, kes igapäevatöös näeb nii petukuulutuse peale tööletõtanuid, kellel kojusõiduks enam laevapileti rahagi pole, kui neid, kes eestlaste mainele politseiuudiste kaudu kahju teevad.
Kahe riigi vahel allkirjastati tööjõu liikumiseks vajalikud lepingud juba 20 aastat tagasi, hiljem on neid täiendatud, jõustunud on investeeringute kaitse ja topeltmaksustamise vältimise leping. Viimasena nimetatu tähendab, et kui ühes riigis makstakse tulumaksu, siis teises seda enam ei tehta.
Ettevõtjatel soovitas kõneleja mõelda kõrgtehnoloogiliste toodetega tegelemisele, sest sellega mahub veel tööturule.
“Selle kohta, millest alustada, võib nõu küsida Ettevõtluse Arendamise sihtasutuselt, millel on Soomes harukontor, kaubandus-tööstuskojal on seal oma esindus. Eesti aukonsuleid on Soomes seitse, need on nagu Eesti riigi käepikendus, neiltki saab pädevat nõu,” selgitas Punnik, kes suursaatkonnas töötab 2009. aastast.
Soome-Eesti kaubandusühingul on 175, Soome-Eesti kaubanduskojal 120 liiget.
“Kannatlikkust on vaja, kui Soomes äriajamist alustate, sest sealne asjaajamine on küllaltki aeganõudev,” ütles kõneleja. “Eestlane läheb Soome tööd tegema ja paljud küsivad, kuidas teha seda legaalselt. Alustada tuleb enda arvelevõtmisest politseis, kohalikus omavalitsuses, haigekassas, Soome keskmine brutopalk on 3100 eurot ning Eestiga võrreldes on sotsiaalsed tagatised suuremad ja ametiühingu kaudu kõva töökaitse.”
Seadusandluse olulise muudatusena mainis Punnik 1. juulist jõustunud lepingut, mille järgi ei pea vastastikku apostilliga kinnitama rahvastikuregistri väljavõtteid perekonnasündmuste kohta. Kasulik on teada, et pärandimaksu võetakse Soomes ka neilt seal alaliselt elavatelt isikutelt, kelle pärandvara asub näiteks Eestis. Niipea kui eestlane on ennast Soomes arvele võtnud, peab ta seal kolme kuu jooksul registreerima oma autogi.
“Pärast kolme kuud tekib inimesel enda Soomes registreerimise kohustus, kui ta viibib seal pidevalt, last ei võeta lasteaeda ega kooli enne, kui ta on Soomes registreeritud, ja kui eestlane pöördub Soomest tagasi, peab ta ennast igalt poolt arvelt maha võtma, muidu võib juhtuda, et tagantjärele saate ettemakstavate maksude nõudeid,” rääkis Punnik medali teisest küljest. Lisades, et Soomes makstakse tulumaksu ette, mitte tagantjärele nagu Eestis. Inimene arvestab oma tulumaksu ette ja selle määr on 6,8–28,75 protsenti.
Punnik selgitas sedagi, et Eesti ja Soome politsei koostöö on väga tugev ja arvestada tuleb, et üle lahe on naabrivalve igas mõttes arenenum kui meil. Näitena lisas ta laste hooldusõiguse, sest kui naabrid arvavad, et vanemad ei hoolitse küllaldaselt lapse eest või tal pole seal turvaline elada, teatavad nad sellest lastekaitsesse.
Tänavu kümne kuuga on Helsingis Eesti suursaatkonnas osutatud kodanikele teenuseid üle 14 000 korral ja nõustamine hõlmab kõiki küsimusi, millega inimestel vähegi kokku puutuda tuleb.
Hinnanguliselt elab Soomes 60 000 Eesti kodanikku. Põhilised tegevusvaldkonnad on ehitus, transport, meditsiin.
BPW (Federation of Business and Professional Women) on Eesti ettevõtlike naiste assotsiatsiooni (EENA) katusorganisatsioon, mille klubid tegutsevad Pärnus, Tallinnas, Tartus, Rakveres, Rannamõisas ja pealinna klubi juurde on moodustatud veel ettevõtlusklubi. BPW Pärnu klubi president on Irina Talviste.