Prantslasest antropoloog õpib gildis

Signe Taremaa juures nahaköitmist õppiv Jean-Philippe soovib tulevikus edendada Eesti ja Elsassi kultuurivahetust, näiteks korraldada piirkondade vahel näitusi või käsitööliste praktiseerimist. Foto: Urmas Luik

Pärnu Maarja-Magdaleena gildi nahakojas õpib meister Signe Taremaa käe all raamatuköitmist Prantsuse kultuuriantropoloog Jean-Philippe Herzog.

Mees, kelle kitsam eriala on kultuuri- ja religiooniantropoloogia, elab ja töötab osaliselt Prantsusmaal, osalt Helsingis, kus ta on seotud sealses ülikoolis õppe- ja uurimistööga. Just Soome sõpradega Herzog mitu aastat tagasi Eestisse sattuski.

Nagu tavalised Soome turistid ikka, tutvus mees kõigepealt Tallinnaga. Siis oli aga sõbral parasjagu muud tegemist ja Herzogil avanes võimalus ringi vaadata Eesti rahvusparkides.

“Sain aru, kui eriline on siinne loodus, ja järgmistel kordadel hakkasin teadlikult linnadest kaugemal Eestit avastama,” kõneles prantslane. “Olen alles selle tee alguses ja näinud ehk ühte protsenti Eestimaast, aga kavatsen kindlasti jätkata.”

Ühel järjekordsel avastusretkel jõudis külaline Pärnusse ja Maarja-Magdaleena gildi. “Leidsin siit palju osavaid inimesi ja mind võlus just Signe töö nahakojas, kuna keskaeg ja keskaegsed käsitöötehnikad on mind alati huvitanud. Olen pärit Elsassist, kus keskaja kultuur siiani au sees,” seletas Herzog oma õppimissoovi tagamaid.

Varem oli mees raamatuköitmist õppinud Pariisis ühes ametikoolis korraldatud kursustel, kuid seal töötati vaid paberköidetega. Pärnust leidis Herzog just selle, mida oli otsinud: võimaluse õppida raamatute nahka köitmist.

Paar nädalat tagasi pakkiski mees gildi nahakojas lahti oma tööriistad ja Soome raamatukogudest-antikvariaatidest soetatud vanad raamatud, millele väärikad köited valmistada.

“Keskaegsetest käsitöötehnikatest ei saa täielikult aru, kui ise järele ei proovi,” väitis mees St. Nicholausest kirjutatud brošüüri vajutuse alla sättides. “Siin saan Pariisis õpitud töövõtteid just nahkköidete peal katsetada.”

Oma erialast tingituna tunneb Herzog huvi eelkõige piibli, religiooni ja folklooriga seotud teoste vastu. “Mulle teeb rõõmu, kui saan head raamatut läbi aegade kestnud tehnikate ja nahka köitmisega kaitsta ja talle nii uue elu anda,” lausus ta.

Oma õpilaselt õpib Taremaagi, sest Prantsusmaal kasutatavad köitmisvõtted ja -traditsioonid erinevad mõnevõrra Eesti omadest. “Teistsugused on tööriistadki,” ütles Taremaa Herzogi kaasavõetud Prantsuse päritolu tarvikuid näidates.

Nahakojas tegutsemise kõrval avastab prantslane jätkuvalt Eestit. Ta on käinud Kihnus ja Käsmus, matkanud soodes, rahvusparkides ja Kalevipoja radadel, uurinud Kalevipoja legendide seost rändrahnude ja muude loodusobjektidega.

“Tahaksin teie riigist veel palju rohkem teada ja koos oma Prantsuse sõpradega läbi Eesti matkata suvel avatud, Põhja-Eestist Läti piirini kulgevat matkarada pidi,” avaldas mees.

Herzogi Eesti-huvi leiab kirjalikku väljendust blogis www.elsass-eesti.blogspot.com, kus ta kirjutab nii Eesti kui Elsassi kultuurist ja ajaloolistest ehitistest.