Õhinapõhisest arengukavast

Indrek Alekõrs. Foto: PP

Ajapuudusele vaatamata lugesin põgusalt Pärnu hariduse tuleviku dokumenti, arengukava. Selle kohta tekkis nii negatiivseid kui positiivseid arvamusi.

Liiga pikk kava

Arengukava pikkusega on asjad halvad, see on liiga pikk. Kava saaks lühendada tunduvalt tegevusprioriteetide kirjelduse arvelt. Mõistan koostajate soovi näidata haridusasutuste tegevuse üksikasju, kuid see on tarbetu.

Seda, millega niikuinii tegeldakse, pole mõtet uuesti kavandada ega ümber jutustada. Liiati on need tegevusprioriteedid juba pikka aega alati päevakorral olnud ja on tulevikuski omased ja vajalikud igale haridusasutusele. Igal pool. Kogu Euroopas.

Üldse võiks vähem rääkida sellest, mis on hästi. Seda teavad kõik niigi. Kes muidugi teada tahavad. Kui eesmärk on kava lugeja ära väsitada trafaretse haridusfilosoofilise terminoloogiaga näiteks õpetaja eeskuju kohta (tule, jumal, appi!), et siis arengukava teises osas käsitletavast võtmeküsimusest – koolivõrgust – üle libiseda, on see igatahes saavutatud. Tasakaal tegelike ja pseudoprobleemide vahel puudub.

“Õhinapõhine” on uus ja huvitav väljend, mis kindlasti sobib arengukava pealkirja juurde. Õhin viitab protsessile, kuid mitte tulemusele. Alati ei järgne õhinale soovitud tulemus. Ja kui tulemust ei ole ega tule, ei jää õhinast midagi järele. On vaid pahaendeline ümin.

Loosung ja hurraa-patriotism väljendub iga pärnakat iseloomustavas lõppseisundis “Kõik inimesed ettevõtlikuks!”. See ei arvesta seda, et on väga palju neid, kelle iseloom, sisemine vajadus, huvi ja soov või muu kogemus ei luba seda eesmärki saavutada. Niisiis, kes ei soovi, ei taha või ei saa olla ettevõtlik, peab Pärnu linnast lahkuma, tal pole arengukavas kohta.

Omaette teema on õpikeskkonna hoonete seisund. Ma ei tea, kas on vaja arengukavas üle lugeda uusi voodeid või muid pisiasju. Hoopis olulisem oleks näidata, kust kavatsetakse saada eelarvesse raha, et õpikeskkonda järgneval perioodil parendada.

Tekib küsimus, kas rahanumbrid on adekvaatsed, reaalsed, tõhusad ja mõjusad. Kas ja kuidas on nad seotud eesmärkide saavutamisega? Kas lasteaia uues voodis, mis on ettenähtud uuendus, magav laps on tulevikus ettevõtlikum, sest ta õppis just majandusõpetust? Millel see oletus põhineb?

Koolivõrk

Nüüd peamise ja positiivse juurde, mille nimel see arengukava tundub või vähemalt võiks olla kirjutatud – koolivõrk. See tundub osavasti ära peidetud liigse jutu taha, kuid on hariduse arengu võtmeküsimus aastani 2025 +. Järgmisel aastal kooli minev laps lõpetab kooli aastal 2025. Arengukava võikski ju keskenduda ainult sellele, sest see on uus ja otsustav, puudutab absoluutselt kõiki ja on arengu riskitegur.

Toodud ettepanekud tunduvad positiivsed ja ma toetan neid uuenduskavu, sest maailm on arenenud. Nüüd oleks tarvis mõistust, et leida vastus küsimusele “kuidas?”. Selles protsessis on vaja koostööd väga konkreetse eesmärgi nimel, mitte kavas korduvat slogan’it koostööst kui asjast iseeneses.

Enne aga soovitan arengukava täiendada (sic!) selle mahu olulise vähendamise ja võtmeküsimustele keskendumisega. Ehk siis panna pesu masinasse, kuid hoiduda liiga kõrgest temperatuurist ja pöörete arvust. Kuivatada ettevaatlikult, sest seal olevat materjali läheb veel vaja. Praegu pole mul kabinetis ruumi seda kuhugi panna ega sellega midagi peale hakata.

Ja üldse, paljud head asjad sünnivad headest projektidest, tahtmistest ja oskustest, igapäevaste muutuste tunnetamisest, nende analüüsimisest, intuitiivsetest juhtimisotsustest ja järjepidevusest. Keskendugem peamisele, muuks pole aega. Aga hinnakem tegijate õhinat. On, millest edasi minna.