Probleemide tunnistamisest ei piisa, vaja on tegusid

Rannar Vassiljev. Foto: PP

Reformierakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu valitsus tunnistas riigikogule esitatud 2013. aasta eelarvega lõpuks seda, millest sotsiaaldemokraadid on pikki aastaid rääkinud ja mille suhtes on ühiskonna ootused jõudnud haripunkti.

Lõpuks on paremerakonnadki mõistnud, et 19eurone lastetoetus on aja jooksul muutunud naeruväärseks ning et õpetajad ja palju teised avaliku sektori töötajad väärivad praegusest kogukamat töötasu. Kahjuks ei ole nad jõudnud probleemide tunnistamisest oluliselt kaugemale.

Selle asemel et kitsaskohtadele sisuliselt läheneda, üritab koalitsioon jätta potjomkinlikult muljet murede lahendamisest. Eelarves on keskendatud kas kosmeetilistele muudatustele või veeretatud rahastamiskoorem võõrastele õlgadele.

Reformierakonna “lastetoetuste reformi” kõlava poliitloosungi taga ei peitu muu kui 9.60 euro juurdeandmine kõige väiksema sissetulekuga peredele, sedagi tuleb soovijal taotlemas käima hakata.

Toetada kõiki lapsi

Karta on, et osa raskustes peresid peab viimasena nimetatut alandavaks ja loobub neist eurodest. Sisuliselt üritab valitsus seni universaalset lapsetoetust muuta sotsiaalabiks, mille saamine sõltub pere sissetulekust. Samal ajal ei hakka lisatoetust saama kuus 310 eurot teeniv üksikvanem.

Sotsiaaldemokraadid tahavad toetada kõiki lapsi ja seda mitte üheksa, vaid 38 euroga kuus. Me ei nimeta oma ettepanekut reformiks, vaid lastetoetuste tõusuks. Selle alusel tõuseksid lastetoetused tuntavalt ja nii, et kellegi väärikus ei oleks riivatud.

Õpetajate palka on Reformierakonna ja IRLi valitsus lubanud tõsta 11 protsenti. Kuigi Eestis on koolipidajad kohalikud omavalitsused, vastutab õpetaja töötasu eest keskvalitsus, mis eraldab selle maksmiseks linnadele ja valdadele riigieelarvest raha. Lubatud palgatõusule kulub üle 15 miljoni euro. Küsimusele, kust tuleb raha, on vastus seitsme miljoni euro kohta. Üle kaheksa miljoni euro suhtes vastust pole.

Teisisõnu on riik leidnud katte vaid viieprotsendisele palgatõusule, jättes ülejäänu omavalitsuste kanda. Samal ajal prognoosib rahandusministeerium, et järgmisel aastal tõuseb keskmine palk pisut üle viie protsendi ehk õpetajate palk kipub kerkima keskmise palgaga samas rütmis.

Pettunud õpetaja läheb oma murega koolidirektori juurde, kes omakorda pöördub linnapea või vallavanema poole. Viimasena mainitul ei jää üle muud, kui käsi laiutada ja haridusministri suunas näidata, aga lubatud palgatõusu ikka ei ole. Kui ritta lisada tänavune 3,9- ja järgmise aasta 3,5- protsendine inflatsioon, siis vaevalt nii praeguste kui tulevaste tudengite seas õpetaja elukutse populaarsemaks muutub.

Lastetoetuste kolmekordistamise ning õpetajate ja kultuuritöötajate 20protsendise palgatõusu tagamise kõrval on sotsiaaldemokraadid esitanud eelarve suhtes kokku pea 50 muudatusettepanekut.

Muuseas tuleb omavalitsustele tagada oma kodanike teenindamiseks ja kohalike murede lahendamiseks küllaldane rahastamine. Kui isegi kõige jõukamad linnad ja vallad ei suuda kindlustada teede normaalset korrashoidu, on rahastamispõhimõtetes ilmselgelt midagi viltu. Sotsiaaldemokraadid soovivad taastada “lasteaedade programmi”, mis suurendaks lasteaiakohtade arvu ja tõstaks lasteaiaõpetajate palka. Taas seisame selle eest, et gümnaasiumiklasside õpilasedki saaksid tasuta koolilõunat.

Katuseraha arvelt

Selle sügise poliitdebattides on jäänud mõneti varju politseinike ja päästjate palga teema, mis kindlasti pole vähem tähtis. Meie fraktsiooni ettepaneku järgi peavad politseinike ja päästjate töötasud jõudma uuel aastal kärbete-eelsele tasemele. Kiirabiteenusele ja residentidele tuleb aga lisaraha leida valitsuse reservfondist “poliitilise katuseraha” arvelt, mida on planeeritud nelja miljoni euro eest.

Kunagise kokkuleppe kohaselt pidi riiklik töötu abiraha tõusma 2010. aastal poole alampalgani. Majanduskriisi ajal lükati leppe jõustumine aastasse 2013.

Valitsusliit soovib selle lubaduse täitmist veel kaugemale tulevikku viia, tuues põhjuseks äsjase streigi käigus kokkulepitu. Seega ei suuda valitsus oma lubadust tervishoiutöötajate ees pidada ja on otsustanud võtta raha töötute arvelt, tituleerides puutumatuks katuseraha, mille koalitsioonipoliitikud oma valimisringkondadesse veavad.

Kõigil meie ettepanekutel on katteallikad. Valitsuse põhjendamatult suure reservfondi vähendamise kõrval näeme ette muudatusi maksupoliitikas. Ühiskonna kriitiliste probleemide lahendamiseks on vaja kehtestada tulumaksu lisaaste.

Eelarvesse toob samuti lisatulu lahja ja kange alkoholi aktsiisimäära ühtlustamine. Eelarve puudujääki vähendab ja riigi rahandusseisu parandab see, kui hoida kokku 200 miljonit eurot kiiresti sulavaid reserve.