Vananemisvastane elustiil hoiab kaua noorena

Suusatamine on praegusel aastaajal hea tegevus, mis võimaldab üheaegselt nii värskes õhus viibida kui hoida end füüsiliselt heas konditsioonis. Foto: Ants Liigus

Igaüks võib püsida hea tervise juures, olla täis jõudu, energiat ja elutahet. Seda aga vaid siis, kui oskame nõuda endalt tavapärasest pisut rohkem, unustame laiskuse ja oleme valmis tulema välja oma mugavustsoonist.

Jõuluaeg on ukse ees ja millal siis veel vaadata enda sisse ja küsida: kas mina hoolitsen oma keha, vaimu ja hinge eest piisavalt hästi?

Novembri saabumine manab paljude inimeste näole depressiivse, väsinud ilme. Inimesed võitlevad stressiga, mis pimeda aja saabudes üha süveneb. Tegu on meile tuttava olukorraga, mille põhjus võib peituda oskamatuses aastaaegadega samas rütmis elada. Tuleks jõuda mõistmisele, et käes on aeg, mil võime tempot aeglasemaks võtta ja vaikselt hinge tõmmata.

Elame ajal, mil on kasutusele võetud rohkem tehnoloogiat kui kunagi varem – ideaalis peaksid needsamad leiutised andma inimestele rohkem vaba aega ja vabadust, kuid paradoksaalsel moel meil seda aega ei ole. Inimeste argipäev on kiire, hektiline ja pidevas muutumises ning keeruline on leida aega isegi omaenese mõtetele. Tihti öeldakse, et tuleb võtta aega iseenda jaoks, aga kui paljud päriselt selleni jõuavad?

Eesti ühiskonna terviseareng sarnaneb teiste Ida-Euroopa riikide omaga, kus tegeldakse endiselt pigem tagajärgedega. Ennetav mõtteviis vajab veel juurutamist ja harjumist. Näiteks on keeruline selgitada tippjuhile, miks ta peaks võtma aega iseenda jaoks, minema psühholoogi konsultatsioonile, trenni või toitumisnõustaja juurde, kui ta on pealtnäha täie tervise juures ja tunneb end hästi.

Elustiil ennetagu vananemist

Kogesin niisugust situatsiooni, olles praktikal Portugalis Algarves Longevity Wellness Resortis, kui spaavastuvõttu saabus kena, pealtnäha edukas ja terve ärimees. Ta oli äsja saanud kätte oma personaalse spaaprogrammi ja arvas, et ainus teraapia, mida ta ei vaja, on stressijuhtimine koos psühholoogiga.

Mees püüdis programmi ühest elulisest osast viisakalt keelduda, kuid spaa juhataja Noreia Sacoor selgitas: “Stressijuhtimine on osa ennetavast tervisekäitumisest, mida on hilja omandada siis, kui stress on juba teie üle võimust võtnud ja olete jõudnud murdepunkti. Kasulik on õppida mõningaid stressijuhtimise tehnikaid, et oskaksite end paremini hoida ja läbipõlemist ennetada. Eriti siis, kui elate tavapärasest stressirohkemat elu.“ Igaühes meist peitub mingil määral seesama tippjuht, kes ei mõista täielikult ennetamise tähtsust ja mõju. On tavaline viia auto ennetavalt hooldusesse, et see meid veel kaua teeniks, kuid iseendaga ootame, kuni on põhjust arsti külastada – siis on aga hilja.

Tänapäeval tahetakse kiireid tulemusi ja silmanähtavaid muutusi lühikese aja jooksul pea igas valdkonnas. Nii ka tervishoius. Kuid tervisega toimib see vastupidi: tervis on pika tasuvusajaga investeering, millest pruugime aru saada alles siis, kui näeme teisi kõrval vananemas, samal ajal kui enda bioloogiline vanus on kümme aastat vähem. Tihti ei ole meil aega mõelda, kuidas õhtul tehtud treeningust võiks olla kasu vanadusse jõudes.

Kui arvame, et oleme vanemas eas füüsiliselt ja vaimselt niisama kõikvõimsad nagu noorena, siis eksime. Ühtäkki jõuab meile pärale, et jõusaalis ei piisa enam niisama lühikesest soojendusest, varem tõstetud raskused on kuidagi liiast, jooksmisel napib võhma ja üleüldse on tunne, et oleksime võinud varem trenni naasta. Peale lihaskonna on vananemas kogu ülejäänud keha.

Vananemist annab juhtida

Doktor Rainer Arendti jutu järgi vananevad meie keha osad eri aegadel ja see on elu loomulik osa. Vananemine võib olla kiire, aeglane või normaalne. Inimeste tänapäevast elustiili arvestades kipub vananemine olema pigem kiire ja enneaegne või heal juhul normaalne. Paremaks vananemiseks on filosoofia, teadus ja tehnikad, mille üheks aluseks on vananemisvastane meditsiin.

Vananemisvastane elufilosoofia on inimeste võimalus pikendada oma üleüldist eluiga ja mõjutada tervena elatud aastate arvu. Inimeste sisemine soov püsida võimalikult kõrge elueani noor, ilus ja energiline on niisama loomulik nagu vananemine, kuid peale selle suunab vanust juhtiva elustiili järgimisele sotsiaalne surve.

Õppereisil Zürichis kogesin, et seal on tervise juhtimine võimalik ja oluline pigem jõukama elanikkonna jaoks. Näiteks edukad mehed, kes püüavad suure pinge all töötades saada võimalikult rikkaks, vananevad samal ajal meeletul kiirusel ja vajavad nüüd teenust, mis võimaldaks neil vanaduse edasilükkamiseks ilu ja tervist säilitada. See nõudlus on juhitud hirmust kaotada võimalus nautida kogu teenitud vara ja rikkust. Hirm on põhjendatud, sest nad on kõrge terviseriskiga.

Vananemisvastane elustiil ei teeni ainult indiviidi isiklikke huve – ennetava meditsiini osana toetab see riikliku tervise arengukava eesmärkegi.

Elades vananevas ühiskonnas, kus ennustuste kohaselt elab aastal 2050 iga lapse kohta kaks vanurit, tundub olukord kriitiline. Vanurite elustiil on sootuks erinev sellest, mida praegune noortele suunatud ühiskond võimaldab.

Et tervishoiusüsteem ravijärjekordade all kokku ei variseks, tuleb ühiskonnas üha enam pöörata tähelepanu ennetamisele ja tervisliku elustiili võimaldamisele. Oma roll on siin vananemisvastasel elustiilil.

“Parem vananemine” hõlmab indiviidi vaimse, füüsilise ja hingelise tervise. See on filosoofia, mis propageerib hulganisti ennetavaid terviseteste ja konsultatsioone tervisespetsialistide, -terapeutide ja -arstidega. Vanust juhtiv filosoofia loob inimesele tervikliku vananemisvastase elustiili plaani. See on justkui eesmärgistatud, tervislik ja terviklik eluviis.

Vanuse juhtimine eeldab inimeselt siirast huvi iseenda ja oma heaolu saavutamise vastu. Valmis peab olema elukestvaks õppeks ja uute väärtuste ja hoiakute kujundamiseks. Mida vähem on pööratud tähelepanu oma tervisele, vaimsele ja füüsilisele heaolule, seda komplitseeritum on algus “eduka vananemise” teel.

Vananemisvastane elustiil on ühest küljest lihtne ja üheselt mõistetav filosoofia tervislikust elust, kuid samal ajal süstematiseeritud ja sihipärane tegevus. See nõuab iseenda mugavustsoonist välja lükkamist, selleks aja võtmist ja isiklikku soovi areneda – kõike, mis pole loomuomaselt inimese jaoks ökonoomne ega mugav.

Zürichis oma magistritöö jaoks materjali kogudes veendusin, et vanuse juhtimise süsteem toimib tänapäevases euroopalikus maailmas tagurpidi. Alustatakse esteetilistest muudatustest, mis annavad isikule värske ilu energiana uut jõudu leidmaks üles ka enda sisemine mina.

Suhtlesin sel teemal Zürichi Prevention Centeri tegevdirektori Barbara Köhleriga, kelle sõnade järgi on 50aastaselt töö kaotanud naine või lahutatud mees meie ühiskonnas ja nende praksises tavaline nähtus. Esteetiliste korrektiivide abil, milleks on tavapäraselt silmalaugude lõikus, kortsude täitesüstid või rasvaimu, saadakse motivatsioon hoida end ja oma tervist rohkem kui kunagi varem. Alles nüüd leitakse sisemine motivatsioon ja jõud, et alustada tervislikuma toitumise, treeningute, vaimse tervise eest hoolitsemise ja kõige muu vajalikuga, mis aitaks nooreks jääda. Tihti öeldakse, et ilu algab seestpoolt, kuid miskipärast inimesed siiski nii veel ei arva või lihtsalt ei käitu oma põhimõtete kohaselt. Vananemisvastane elustiil õpetab alustama tervisliku elusviisiga seestpoolt: esmalt tuleb leida vaimne ja hingeline heaolu, mis on ühtlasi optimaalse füüsilise tervise saavutamise eeldus. Alles siis tuleks vaadata, kas on veel vaja esteetilisi muutusi, sest juba need kaks esimest sammu mõjutavad inimese väljanägemist.

Näpunäiteid tervise parendamiseks

1) Viibige võimalikult palju värskes õhus.

2) Eelistage jalutamist autosõidule.

3) Toituge mitmekesiselt ja eelistage kodumaist toorainet.

4) Vältige töödeldud ja kunstlikke toiduaineid.

5) Venitage end regulaarselt, et vähendada sundasenditest tekkivaid lihaspingeid.

6) Tehke trenni vähemalt kolm korda nädalas ja treenige seejuures naudinguga.

7) Kui olete väsinud, siis puhake.

8) Magamistuba hoidke elektroonikavaba, pime ja võimalikult vaikne, et hommikul ärgates tunneksite end taas energilisena.

9) Korrastage oma mõtteid, vabanege üleliigsetest muremõtetest.

10) Leidke aega iseenda ja oma hobide jaoks.