Venemaa avas põhjarinde

Pomooriaktivist Ivan Mosejev sai Norra rahaga välja antud muinasjutukogu eest süüdistuse riigireetmises. Kohus ”pehmendas“ süü etnilise vägivalla õhutamiseks. Foto: arhiiv

Venemaa suhted Norraga paranesid, kuni Vladimir Putin valiti taas presidendiks.

Mõjuka majandusajakirja The Economist rahvusvahelise osa toimetaja Edward Lucas kirjutas, et tänapäeva Venemaa diplomaatia käsiraamatu pealkiri võiks olla ”Kuidas kaotada sõpru ja poolehoidjaid“. Viimastel kuudel on Kreml saanud pidevalt halbu sõnumeid: Saksamaa nihe karmima Ostpolitik’i suunas, Vene lobi püüdluste paljastamine Briti Konservatiivses Parteis. Kuid Lucase arvates on kõige üllatavam paisuv tüli Norraga. Ent võib-olla isegi mitte, sest äsja kraakles Venemaa Soomega vene-soome segaabielude pereprobleemide pärast.

Heitlikud suhted

Oslo ja Moskva suhted on olnud heitlikud. Sidemed külmusid, kui Venemaa taastas 2007. aastal põhjataevas kaugpatrull-lennud. Norra närv jõnksatas, kui venelased imiteerisid armee Bodøs asuva peakorteri ründamist ning kui Vene mereväeõppused katkestasid juurdepääsu Norra Põhjamere nafta- ja gaasiplatvormidele. Seejärel toimus meelemuutus.

2010. aastal klaarisid Venemaa ja Norra ammuse territoriaalvaidluse. Moskva tegi jõupingutusi, et vähendada hirme tema Arktika strateegia ees, mida põhjustas 2007. aastal Vene allveelaevalt merepõhja püstitatud Vene lipp. Moskva rõhutas koostöövajadust transpordiühendustel ja Arktika loodusvarade kasutamisel.

Pomoori probleem

Viimaste nädalate arengud on seda jahmatavamad. Üks tüli puudutab ülikooli instituudi direktori Ivan Mosejevi jälitamist. Tegemist on nimelt pomooride rahvusgrupi aktivistiga. Pomooridel on ajaloolised kultuurisidemed Norraga ja norralased on rahastanud mitut kultuuriprojekti. Näiteks Mosejevi koostatud muinasjuturaamatu väljaandmist.

Keset riiklikult õhutatud hüsteeriat välisrahastusega organisatsioonide vastu kujutas Mosejev kerget sihtmärki. Föderaalne julgeolekuteenistus (FSB) ründas tema kodu ja viis kaasa arvuti. Meest süüdistati riigireetmises ehk väidetavas koostöös Norra salateenistusega eesmärgiga destabiliseerida Põhja-Venemaad pomoori separatismi õhutamisega (võrdluseks: pomoore on 7000, Venemaa elanikkond 142 miljonit).

Kohtus muudeti süüdistus leebemaks ja riigireetmisest sai etnilise vaenu õhutamine.

Vähemuste ja välismaalaste nõiajahis on teisigi ohvreid. Pärast kuudepikkusi ähvardusi sulges Vene justiitsministeerium 1. novembril grupi RAIPON, mis esindas Venemaa kaugpõhja 250 000 põliselanikku. Seetõttu ei saanud nad osaleda Arktika nõukogu istungil, kus RAIPON on üks kuuest valitsusvälisest organisatsioonist, millel on nõuandev staatus. Norra, üks kogu kaheksast liikmest Kanada, Taani, Soome, Islandi, Venemaa, Rootsi ja USA kõrval, protestis energiliselt.

Kirss vahukoorel

Tõeliseks kirsiks vahukoorel võib nimetada Vene 200. motoriseeritud jalaväebrigaadi alalist paigutamist Norra piirile. Brigaadi koosseisus on rannakaitse raketi- ja suurtükiüksused, õhudessantvägi ja kergesoomukid. Üksus tegutseb koostöös Põhjamere laevastiku merejalaväega.

See ebasõbralik samm ei tohtinuks olla üllatus. Moskva moodustas ühe nn Arktika brigaadidest, mis pidid olema võitlusvalmis juba 2011. aastal. Arvestades Vene relvajõududes selles piirkonnas valitsevat distsiplineerimatust, ebapädevust ja korruptsiooni, ei kujuta 200. brigaad endast Norrale sõjalist ohtu. Ent see pole märk sõbralikust käitumisest, leidis Lucas.

30. novembril andis Norra välisminister Espen Barth Eide Aftenpostenile intervjuu, milles tõdes, et Putini Kremlisse naasmise järel on Venemaa muutunud. Minister ütles, et on võtnud RAIPONi saatuse kõne alla vestluses Vene suursaadikuga. Eide ütlust mööda peaksid Vene ametnikud meeles pidama, et demokraatia ”on midagi palju enamat kui vaid valimiste korraldamine“. Norra tavalist pehmet tooni arvestades oli tegemist üsna tõsise otseütlemisega.