Lõppevale aastale Pärnus tagasi vaadates ei saa kuidagi öelda, et see silmapaistvalt halb oleks olnud. Võib-olla jääb hea paremini meelde, aga kui võimalikult ausalt plussid ja miinused kaalukausile asetada, siis positiivsus võidab.
Juhtkiri: Polnud paha aasta
29. detsember 2012, 09:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Palju sellest, mis aasta jooksul tuska valmistas, ei sõltu kohalikust omavalitsusest ega kohalikust ajalehest. Pidev hinnatõus, sellele jalgu jäänud sissetulekud, tööpuudus, libedad tänavad, mida liivata või ära liivata, ikka viivad jalad alt, ja muud igapäevaelu ja toimetulekut puudutavad mured saadavad paljusid inimesi nii Pärnumaal kui mujal Eestis. Pole meie maakond selles osas erand ei heas ega halvas mõttes. Kahjuks ei ennusta miski äkilist heaolu tõusu aastanumbri vahetusega, pigem vastupidi. Millest leida lohutust? Ehk sellest, et rahvas veab alati välja, isegi siis, kui riik ei vea.
Peatudes Pärnu aastal, ei saa mööda väga paljusid puudutanud bussiliinireformist. Linnavalitsus on tunnistanud, et selle elluviimine, mõeldes just teavitust, ebaõnnestus, kuid reformi vajalikkuses ei kahtle. Nagu iga reformiga oli sellegi puhul nii võitjaid kui kaotajaid ja tulemuse võiks ilmselt viigiks nimetada. Linnavalitsus püüab vigu jätkuvalt parandada ja see on ainuvõimalik käitumine.
Pärnu Postimees tõstab mööduva aasta positiivseima panusena esile Pärnu muuseumi uue hoone valmimist. Käisime seda vaatamas ja tõdesime, et tõesti on vaimliselt olulise ja suure asjaga hakkama saadud.
Head ja olulist mahtus aastasse veelgi, alates Pärnu ümbersõidust, lõpetades õendus- ja hoolduskeskusega. Ehitisi ja rajatisi sai linn juurde rohkem, kui loota või karta võis.
Kuulake aasta lõpul Sibyl Vane’i ja lugege luulekogu “Sõnaga näkku”, uue aasta esimene ekskursioon tehke Pärnu muuseumi ja teil on palju rikkam tunne, mis on ju päris mõnus.