Pärnu loomade varjupaigas valmib lähematel päevadel veterinaarpunkt, kus hakatakse varjupaika sattunud kasse ja koeri steriliseerima ja kastreerima.
Loomade varjupaigas valmib operatsioonituba
4. jaanuar 2013, 09:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veterinaarpunkti saamine on varjupaiga jaoks oluline edasiminek, midagi võrreldavat pole siin kunagi olnud, sest seni sooritati kõik meditsiinilised protseduurid kontoriruumides.
“Eks ta veidi keeruline on, kui külastajad käivad ja meil on parasjagu mõne neljajalgse vaktsineerimine käsil. Nüüd saame neid asju eraldi ruumis ette võtta,” rõõmustab punkti valmimise üle varjupaiga juhataja Anni Kaiste.
Kui vaktsineerimise, kiipimise, ussirohu manustamise ja esmase ülevaatuse kannatas veel kontoris ära teha, siis viljatuslõikusteks viidi loomad mõnda kliinikusse.
Kuigi neis kastreeritakse ja steriliseeritakse varjupaiga neljajalgseid tavahindadest soodsama tasu eest, tuleb oma veterinaarpunkti pidamine kokkuvõttes taskukohasem.
Annetuste toel
Ammuse mõtte realiseerumine ei lase end enam kaua oodata, on lootust, et kliiniku sisustamisele pannakse punkt veel sel nädalal.
Varem aastaid Virumaal neljajalgsete eluruumiks olnud soojaku sisemus on ümberehituse järel tundmatuseni muutunud: metallkarp korralikult soojustatud, saanud uued aknad, põranda-, seina- ja laekatted ning veeühenduse.
Nipet-näpet kõpitsemist ja võibki annetuse korras saadud hambaravikabineti sisustuse ja apteegimööbli veterinaarpunkti paika seada.
Enamik ehitusmaterjalegi on tulnud annetustena.“Ise soetasime PVC-katte põrandale ja uued aknad, aga seinapaneelid andis meile Skano Group AS, hädavajaliku soojustuse tõi AS Reiden Plaat, AS Laarmann & Ko pani soojaku oma õige koha peale ja OÜ RA Santehnika aitas muretseda ja paika panna kogu veesüsteemi,“ räägib Kaiste.
„Väga suur vastutulek,” kiidab ta neid, kes pole pidanud paljuks abikätt ulatada.
Soojak ehitati ümber kahetoaliseks: esimeses ja avaramas hakatakse neljajalgseid vastu võtma ja läbi vaatama, tagumine, pisem kamber, on mõeldud operatsioonideks.
Praeguse seisuga hakkavad patsientide hulka kuuluma vaid varjupaiga asukad, loomaomanikele veterinaarpunkti teenuseid pakkuda ei ole lähiajal plaanis.
“Loomaarst käib meil kohal kord nädalas, üritame kõik meie juurde sattunud kassid-koerad steriliseerida või kastreerida. Esmajoones just kassid, sest neid on väga palju,” sõnab Kaiste.
Oodatakse uut koertemaja
Ideaalis peaks viljatuks tegeva protseduuri läbima kõik varjupaigast läbi käivad lemmikud, kuid reaalsuses annetustest elatuv varjupaik seda ei suuda.
“Rahaliselt me kõiki opereerida ei saa, see jääb tulevaste loomaomanike teha,” selgitab Kaiste.
Ravi ja steriliseerimist rahastatakse viit loomade varjupaika ühendava Varjupaikade MTÜ loodud heategevusliku e-keskkonna Veebiperemees kaudu. Keskkonna eesmärk on leida lemmikloomale veebiperemehed, kes toetavad pangaülekandega neljajalgset ja võimalusel tulevad varjupaika kohale lemmikuga aega veetma.
Kaiste kogemust mööda on inimesed altid sellisel moel loomi aitama.
Peale veterinaarpunkti valmimise loodab varjupaik tänavu saada kutsadele paremate elutingimustega maja.
Vana amortiseerunud koertekodu pole enam mõtet remontida, otstarbekam on soetada uus. Koeramaja projekti veavad kohalikud noored, kes löövad kaasa Entrumi noorteprojektide konkursil.
Raba tänaval Pärnus ootavad praegu kodu ja armastavat perekonda 30 koera ja poolsada piimavurru. Möödunud pühad ja aastavahetus neid siia tavalisest enam juurde ei toonud.