Volikogu liige korraldab taliküttetalguid

Raekülas Käo ja Vambola tänava lähedal metsas jagub nii murdumisohtlikke kui latvadeta ja kidurate võradega üksteisele selga kasvanud puid. Mõned neist on juba saetudki. Foto: Ants Liigus

Pärnu linnavolikogu liige Eino-Jüri Laarmann soovib omandada 37 tihumeetrit küttepuitu linnale kuuluvast Raeküla metsast, et jagada see inimestele, kes on valmis töötasu küsimata puhastama parkmetsa võsast, tormimurrust ja kuivanud puudest.

Kõne all on Vambola ja Käo mets, parkmetsatukad, mis jäävad Raeküla koolist Tahkuranna suunas Riia maantee ja Käo tänava vahelisele alale.

Keskkonnaamet ei keela seal teha sanitaar- ja harvendusraiet ja lubas metsateatise alusel Vambola metsast välja vedada 24 ning Käo metsast 13 tihumeetrit hooldusraiega tekkivat puitu.

Esmaspäeval võttis Pärnu linnavalitsus vastu eelnõu, millega küsitakse linnavolikogult luba metsahooldustöö käigus saetava puidu tasuta üleandmiseks talguid korraldavale Pärnu linnavolikogu liikmele Laarmannile, kes juba organiseeriski läinud laupäeval esimesed talgud Raeküla-äärsete metsaaluste võsast puhastamiseks.

Talgute üle aru pidama tuli paarkümmend inimest, kellest mõnel oli kaasas saag ja ühel võsatrimmer, millega tehti ära märkimisväärne töö metsaaluse võserikust vabastamisel. Langetamist vajavad suuremad puud, ligi poolemeetrise tüveläbimõõduga männid teiste hulgas, jäid veel püsti.

Enne saagimist on mõõdetud

Laarmann kinnitas, et idee Raeküla metsad ette võtta pole üleöö tulnud ega sügisel ees ootavate kohalike omavalitsuste valimisteks valmistumise varane avalöök.

“Sellest metsast on Raekülas räägitud aastaid, et metsaalune on inetu ja tuleks korda teha,” sõnas ta. “Tehkem siis asi ära. See, et talgutöödega tekkiv küttematerjal tuleb linnavolikogu otsusega kellegi omaks kuulutada, tuleneb puhtalt linnabürokraatiast. Mina ise ei taha sealt endale ainsatki halgu ega võta ka. Volikogu valimised pole mulle seoses selle metsatööga pähegi tulnud.”

Vastavalt linnavalitsuse määrusele otsustab linnavara tasuta võõrandamise üle linnavolikogu, sõltumata võõrandatava vara väärtusest. Ühe tihumeetri hinnaks on linnavalitsuses arvestatud 20 eurot, mis teeb 37 tihumeetri väärtuseks 740 eurot.

“Kui linn hakkaks oma kuludega metsa korrastama, tuleks kuludesse kanda aeg, tehnika, masinate rent ja töötasu, mis antud olukorras jääks Raeküla elanike kanda,” edastas Pärnu linnavalitsuse avalike suhete teenistuse juhataja Maria Murakas. “Kõnealune aktsioon on kasuks nii linnale kui Raeküla elanikele, sest linn saaks kaks metsa puhtaks nii võsast kui kuivanud ja ohtlikest puudest ning tänu aktiivsetele Raeküla inimestele säästab linnavalitsus kulutusi ja aega.”

Kuidas jagama hakatakse

Laarmann ütles otsesõnu, et kavatseb volikogult volituse saamise korral jagada puidu nende vahel, kes talgutel tööd teevad.

“Saavad need, kes töötavad, olgu või oksi kokku kannavad, kui saetööks jõudu ja oskusi ei jätku, jagajaiks on töötegijad ise,” lubas Laarmann. Ta lisas, et suuremate puude mahavõtmiseks oleks juurde vaja spetsialisti, kes näitaks, milliseid puid maha võtta tohib, milliseid mitte, et ilus parkmets järele jääks.

“Kuni meile pole seda ette näidatud, teeme lihtsamaid töid: langetame võsa, kanname oksi kokku ja saeme ilmselgelt kuivanud tüvesid ning koristame prahti,” sõnas Laarmann ja lubas rahva talgutele uuesti kokku kutsuda eelolevaks laupäevaks kella kümneks Vambola ja Käo tänava nurgale.

Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna juhataja Mait Talvoja ütles, et isetegevus linnale kuuluvais metsatukkades on keelatud.

“Puid võib seal langetama hakata ainult koostöös majandusosakonnaga ja meie spetsialistide näpunäidete järgi,” rõhutas Talvoja.