Talgulised saevad juba Raeküla metsa

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnavolikogu kaalub Raeküla metsas saetavate puude tasuta võõrandamist linnavolinik Eino-Jüri Laarmannile homsel istungil.
Linnavolikogu kaalub Raeküla metsas saetavate puude tasuta võõrandamist linnavolinik Eino-Jüri Laarmannile homsel istungil. Foto: Ants Liigus

Homme otsustab Pärnu linnavolikogu, kas anda Raeküla linnametsast sanitaar- ja harvenduskorras küttepuudeks saetud puud volikogu liikmele Eino-Jüri Laarmannile. Mees ise on puudesaagimise talgutega juba algust teinud.

“Praegu on just õige aeg metsatööd teha, lund on vähe ja liiga külm ka ei ole,” õigustas Laarmann ajast ette kiirustamist ja enne linnavalitsuse lubatähte puulangetamistööga alustamist.

“Kevad jõuab kätte, kui noorema põlve inimesed seal linnavalitsuses, kes pole elus naelagi puusse löönud, kohale julgevad tulla, ja puud, mis nende arvates maha tuleks võtta, meile ette näitavad,” arvas Laarmann.

Keskkonnaameti mullu maikuus väljastatud metsateatis, mis lubab Raekülas Vambola ja Käo metsatukkadest maha saagida kokku 37 tihumeetrit puitu, kehtib kevadeni. Selles mõttes on Laarmanni kärsitusel alust.

Kahed talgud on juba olnud

Ta korraldas esimesed talgud ülemineval nädalavahetusel, järgmised läinud pühapäeval, kui kohale tuli 14 inimest, kaasas viis saagi, millega võeti maha käsivarrejämedusi alusmetsa puid ja vähemalt viis ligi poolemeetrise tüvejämedusega mändi.

Talgute korras langetatud puud kavatseb Laarmann jaotada metsatukas töötegijate vahel, pretendeerimata ise sealt ainsalegi halule.

Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna juhataja Mait Talvoja ütles esmapäeval sellest kuuldes, et suurte puude langetamiseks Laarmannil luba polnud.

“Leppisime kokku, et suuri puid ei langeta enne, kui linnavolikogu on otsustanud puude võõrandamise Laarmannile ja linnaaednik on seejärel märgistanud puud, mis sanitaarraie korras maha võib võtta,” sõnas Talvoja.

Laarmann seevastu ütles, et enne lõpeb metsateatise kehtivusaeg, kui linnaametnikud Raeküla metsa oma jala tõstavad.

“Kõik on kontrolli all,” rahustas Laarmann neid raekülalasi, kes muret tundsid, kas Laarmanni hoog talgute korraldamisel linnametsas üldrahvalikuks lageraiumiseks ei arene. “Ma tean, kelle hoovis äraveetud puud on, peenemad on hunnikutesse kogutud. Kõik saab õiglaselt tehtud.”

Samal ajal pole ilmvõimatu, et linnavolikogu ei annagi Laarmannile esialgu veel linnavarana arvel olevaid 37 tihumeetrit puid, isegi kui need talgute korras ja linnakassast sentigi röövimata maha saetakse.

“Kui nii läheb, annan oma metsast linnale samajagu puid tagasi, kui pühapäeval minema viisime,” lubas Laarmann.

Linnaaednik jõudis metsa

Viis suuremat mändi, mis pühapäeval maha saeti, on alles algus talguseeriale Raekülas Käo ja Vambola metsas. Ees ootab veel 35 tihumeetrit puulangetamist.

Eile käis metsatukka vaatmas Pärnu linnaaednik Piret Unn ja lubas pärastlõunal Laarmanni edasise tegevuse jaoks langetamist vajavad puud ära märkida ja vastavalt tähistada.

Enne seda on Laarmanni sõnade kohaselt osa puid märgistanud maanteeamet – tahetakse lahti saada Via Baltica poole kaldunud mändidest ja mõnest lehtpuust. Needki ootavad mahasaagimist.

“Inimeste tööhoogu ei saa maha võtta,” ütles Laarmann, kes on ennegi astunud Pärnus inimeste heaks samme, mis on saanud linnavõimude heakskiidu alles taganjärele. Nii oli see ajutise betoonsillaga üle vallikraavi, mis teenis linnarahvast aastaid, ja nõnda oli see Raeküla randa viiva teegagi, mille pärast Laarmannil tuli mõne aasta eest keskkonnakaitsjatega lahinguid lüüa.

Linnavoliniku taotlusesse Raeküla metsatukad talgute korras üleliigseist ja kuivanud puudest vabaks saagida suhtub linnavalitsus pooldavalt.

“Antud aktsioon on kasuks nii linnale kui Raeküla elanikele,” kirjutas abilinnapea Romek Kosenkranius linnavolikogule esitatud küttepuidu Laarmannile võõrandamise eelnõu seletuskirjas. “Mets saab puhastatud võsast ning kuivanud ja ohtlikest puudest ja tänu aktiivsetele Raeküla elanikele säästab linn oma kulutusi ja aega.”

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles