Juhtkiri: Iga kogemus teeb targemaks

Pärnu Postimees. Foto: PP

Kahe ehituspuusepa ametit õppiva noormehe Soomes töötamise loos on vähe uut, küll aga üllatavat. Ilmselt on igal lugejal mõni tuttav, kes on põhjanaabrite juures tööd tehes saanud pügada ja maksnud n-ö kooliraha. Töötasu maksmist on püüdnud unustada nii soomlased kui eestlased, viimase võimaluseni viivitamised on samuti tuntud. Eriti suur võimalus oli raha asemel Soomest tüngaga tulla neil, kes töötasid ebaseaduslikult.

Väidetavalt olevat ”mustalt“ töötamine või töö andmine muutunud praeguseks juba nii riskantseks, et trahvide ja muude karmide karistuste kartuses ei kiputa saatust proovile panema.

Seda üllatavam on kahe noormehe lugu, kes, kirjalik tööleping taskus, sõitsid suvevaheajal Soome taskuraha teenima, kuid polnud veel jõuludeks viimase paigaldatud katuse eest näinud lömmis eurosentigi.

Millele loodab tööandja, kes on töövõtjatega sõlminud kirjaliku lepingu, kuid üritab siiski palka maksmata jätta? Rahalisi raskusi juhtub, kuid korralik tööandja võtab siis kas või oma vara tagatisega laenu, et vähemalt kohustused ära klaarida ja maine puhtana hoida. Loodame, et pärast artikli ilmumist saavad poisid oma raha kätte. Nende tööandja ei taha teada, millised on muud avalikustamise võimalused, kui raha töötajate arvetele ei laeku.

Jääb veel usalduse küsimus: keda usaldada? Paraku ei oska soovitada midagi paremat kui ikka tööandja põhjalikku taustakontrolli. Kui võimalik, siis uurida isegi Soome poolt, ega firmal mõnda musta plekki revääril ole. Ilmselt vajame üha enam andmebaasi, kuhu kantakse ebaausad tööandjad ja vahendusfirmad ning nende juhid, et välistada neil võimalus uue nime ja teiste telefoninumbrite all jätkata ebaausa äri ajamist.