USA autoajakiri Automobile Magazine valis 28 kandidaadi seast aasta autoks praegu võimekaima ja kalleima täiselektriauto Tesla Model Si, esimene selle mudeli auto numbrimärgiga TSLA S1 anti Pärnu juurtega riskikapitalistile Steve Jürvetsonile.
USA aasta auto on seotud Pärnuga
25. jaanuar 2013, 09:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tesla konkurentideks olid auto24.ee andmeil Cadillac ATS, Ford Fusion, Porsche 911 Carrera S ja BMW M5. Elektriauto eelistena mainiti tema disaini, luksuslikku ja moodsat elektroonikat täis interjööri (näiteks 17tolline vedelkristallekraan keskkonsoolis), samuti ainulaadset jõuallikat, mis suudab olla nii ökoloogiliselt puhas kui pakkuda sõidurõõmu. Ühe laadimisega on Tesla Model S võimeline läbima kuni 426 kilomeetrit, edestades sellega rohkem kui kaks korda näiteks Nissan Leafi ja ligi neli korda i-MiEV sõiduvälpa. Tõsi, Tesla Model Si minimaalne hind on 94 400 USA dollarit ja Euroopas seda autot veel ei müüda.
Automobile Magazine’i aasta auto sai nime serbia päritolu leiutajalt, elektri- ja mehaanikainsenerilt ning füüsikult Nikola Teslalt. Teslat peetakse elektri ärilisel eesmärgil kasutusele võtu üheks tähtsamaks panustajaks, märkimisväärsed on tema edasiarendused elektromagnetismi valdkonnas. Tesla patendid ja teoreetiline töö on aluseks nüüdisaegsetele vahelduvvoolu elektrienergia süsteemidele, mille hulka kuuluvad mitmefaasiline elektrijaotuse süsteem ja vahelduvvoolu elektrimootor. 1943. aastal tunnistas USA ülemkohus Nikola Tesla ametlikult ka raadio leiutajaks.
Nikola Tesla – tema nime kannab nüüd 2012. aasta USA autoks kuulutatud kalleim elektriauto – sissetulekud olid väga suured, aga kuna ta ei olnud ärimees, lõppesid tema ettevõtmised sageli pankrotiga. Et Tesla pillas raha ka siis, kui tal seda üldse ei olnud, suri ta vaesuses.
Tesla elektriautodega seoses tuleb rääkida skandaalist, mis jalopnik.com andmeil nende ümber USAs puhkes. Nimelt muutuvat need eksklusiivsed autod uue põlvkonna aku täieliku tühjenemise korral “surnud tellisteks”. Absoluutselt tühja jõuallikaga autot pole võimalik roolida ega selle käigukasti pukseerimiseks sobivasse režiimi seada. Teslat on võimalik elustada vaid 40 000 dollarit (seegi sõbrahind!) maksva uue aku ostmise ja paigaldamisega Tesla esinduses.
“Surnud tellis” ei minevat Tesla garantiitingimuste ega kindlustuse alla, auto omanikul tuleb kanda kõik aku suremisega seotud kulud. Tõsi, kasutusjuhend ütleb, et maksimaalselt laetud aku ei kustu täielikult enne 11 nädalat ja isegi tühjaks sõidetud aku võib elus püsida kuni nädala.
Nii lihtne ja samas üllatav
Steve Jürvetson ei saanud Tesla esimese elektriauto omanikuks juhuslikult, nimelt kuulub ta elektriautode tootja firma nõukokku ja on ühtlasi ettevõtte investor. Ta oli omamoodi testpiloot, kes andis Tesla Model S autole enne, kui seda avalikult esitleti, oma hinnangu.
Auto, mille USA ajakiri välja valis, on kahtlemata huvitav, revolutsiooniline ja vastuoluline, aga Pärnu ajalehe lugejale peaks Jürvetson olema lähedasem ja põnevam.
Nimelt on 1967. aastal USAs Phoenixis sündinud Steve (investeerinud Skype’i, teda võib pidada Hotmaili elule investeerijaks) päris otsest ja lühikest liini pidi selgelt pärnakas. Tema isa Tõnu ja ema Tiiu elavad samuti USAs San Francisco lähedal. Tõnu käis, muide, läinud aastal korraks Pärnus vaatamas Raekülas Pätsi maja, paraku jäi lagunenud hoone ostusoov soiku.
Steve’i vanaisa Arthur Jürvetson sündis 1908. aastal Pärnumaal Enge vallas, lõpetas 1927. aastal Pärnu poeglaste gümnaasiumi ja 1933. aastal arhitektina Viini tehnikaülikooli. Lahkus Eestis 1944. aastal, töötas Kanadas arhitektibüroo juhatajana, oli juhtliige Eesti spordiseltsis Estonia ja Montreali Eesti seltsis. Suri 1976. aastal Montrealis.
Arthur Jürvetsoni abikaasa Silvia Päts oli Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi venna Voldemar Pätsi tütar, sellest ka Tõnu Pätsi mullune külaskäik vanaisa majja. Arthur Jürvetsoni kaks aastat vanem vend, samuti 1944. aastal Eestist lahkunud Elmar oli kirjastaja ja kirjastustegelane, kes pidas kirjastust Kultuur Pärnus ja jätkas sellega 27 raamatut välja andes Saksamaal. Aastail 1954–1973 andis ta USAs veel 30 raamatut välja. Enne Eestist lahkumist oli Elmar Jürvetson jalgpallikohtunike kogu Pärnu osakonna esimees, Pärnu spordiseltsi Tervis ja Pärnumaa spordiliidu esimees.
Aga mingem veel üks samm tagasi ajalukku ja nii jõuame Aleksander Jürvetson-Jürimäeni. 1883. aastal sündinud ja nõukogulaste esimese invasiooni ajal 1941. aasta 22. oktoobril Pärnus surnud Aleksander Jürvetson oli trükkal, täpsemalt kuulus talle trükikoda, kus tehti Eesti olulisim trükis iseseisvusmanifest. Trükikoda kandis hiljem Pärnutrüki nime ja seal trükiti aastaid (viimati alles 15 aastat tagasi) Pärnu ajalehti. Niisugune üsna väheste jätkudega side on siis USA 2012. aasta autol ja Pärnu ajakirjandusel.
Euroopa aasta auto selgub märtsis Genfis
Seda tiitlit antakse välja 1964. aastast. Kandideerimiseks peab auto olema uus mudel, jõudnud müüki viimase 12 kuu jooksul, olema saadaval vähemalt viies Euroopa riigis, aastane müügimaht peab olema üle 5000 auto.
Euroopa aasta auto 2012 oli Opel Ampera/Chevrolet Volt. Tänavuse aasta kandidaate registreeriti üle 30, kohe-kohe peaks nimetatama ka seitse finalisti, kelle seast märtsis Genfi autonäitusel kuulutatakse välja võitja.
Eesti aasta autod 2013 kuulutati Tehnikamaailma eestvedamisel välja juba mullu novembris. 13. aasta auto konkurss tõi võitjate rivvi kümnenda automargi – esimese Mercedes-Benzina kerkis võitjaks uus A-klass. Škoda auhinnakapis on kolm võidukarikat, Peugeot’l kaks, ülejäänud automarkidel (Renault, Mazda, Honda, Volkswagen, BMW, Ford, Opel) üks võit. Seekord järgnesid MB A-klassile BMW 3. seeria ja Renault Clio.
Nagu ikka valiti ka Eesti rahvaauto 2013 ja see tiitel kuulus kevadel turule tulnud, vähenenud kaalu, kõrge lisa- ja turvavarustuse, väga hea ökonoomsuse ja disainiga silma torganud Peugeot 208-le. Peugeot oli edukas mullugi, siis teenis mudel 508 Eestis koguni mõlemad tiitlid.