Mullu vähenes oluliselt elektriga seotud õnnetuste arv, ometi toimus Eestis 36 sedavõrd tõsist elektriõnnetust, et inimesed said vigastada. Pärnumaa paistab statistikas silma selle poolest, et siin ei registreeritud seekord ühtegi säärast õnnetust.
Pärnakad oskavad elektriga ümber käia
29. jaanuar 2013, 09:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige enam õnnetusi juhtus kuni üheksa-aastaste lastega. “Lastega toimunud õnnetuste peamiseks põhjuseks on nende vähene teadlikkus elektriga seotud ohtudest, samuti vanemate hooletusest tekkinud olukorrad, kus katkised või katmata pingestatud osadega elektriseadmed või -juhtmed on lapsele kättesaadavad,” selgitas tehnilise järelevalve ameti avalike suhete peaspetsialist Anu Võlma.
Elektrist põhjustatud õnnetuste peamine põhjus on ohutusnõuete eiramine, hooletus ja mittekorras elektriseadmete kasutamine. Enamik õnnetusi – 86 protsenti – toimus kodus või selle lähiümbruses ning 14 protsenti olid tööõnnetused või seotud alajaamade ja jaotuskeskustega.
“Olmeoludes toimusid õnnetused kodus tehtud remonttööde käigus ja katkiste elektrijuhtmete või -seadmete kasutamisel,” rääkis Võlma. “Tööõnnetuste peamiseks põhjuseks oli elektriohutusnõuete eiramine, samuti valede töövahendite kasutamine ja isikukaitsevahendite mittekasutamine töö tegemisel.”
Elektriõnnetuste tulemusel said inimesed peamiselt põletushaavu ja südametegevuse häireid.
Vältige õnnetusi
* Elektriseadmeid tohib kasutada üksnes kasutusjuhendis ettenähtud viisil.
* Nähtava rikkega seadmeid ei tohi kasutada ega jätta laste käeulatusse.
* Pistikupesad peavad olema korras.
* Eluaseme elektrisüsteemi on soovitav paigaldada rikkevoolukaitselüliti, mis kaitseb elektrilöögi ja tulekahju eest.
Allikas: tehnilise järelevalve amet