Kindlustusfirmadelt üritatakse miljoneid välja petta

Kasko ja liikluskindlustusega seotud kelmused moodustavad ligemale 70 protsenti kõigist kelmustest. (Pilt on illustratiivne.) Foto: Ants Liigus

Kui auto libedaga teelt välja kraavi või vastu puud sõidab ja autol puudub kaskokindlustus, peab omanik remondikulud ise kandma. Mõnikord üritavad aga inimesed sellest kohustusest välja vingerdada.

Kuna sõiduki taastusremont on kallis ja omanikul lihtsalt pole selleks raha, püütakse jätta kindlustusandjale mulje, et tegemist oli siiski kindlustusjuhtumiga.

Näiteks otsitakse mõni tuttav, kes ütleb kindlustuses, et tema põhjustas liiklusohtliku olukorra ja teelt välja sõitnud juht püüdis vaid kokkupõrget vältida, kirjeldas Eesti kindlustusseltside liidu kahjuennetuse valdkonna juht Erik Ernits tüüpilist petuskeemi.

Kõige enam tuvastataksegi Ernitsa ütlust mööda kelmusi, kus kindlustusjuhtum lavastatakse või kahju tekitatakse tahtlikult. Kuigi mullu vähenes kindlustusandjate tuvastatud kindlustuskelmuste üldarv ligi veerandi, kasvas välja petta üritatud raha maht üle 26 protsendi.

Kindlustusseltsid avastasid mullu Eestis kokku 250 kindlustuskelmust, millega püüti välja petta ligi 2,4 miljonit eurot. “Välja petta üritatud raha maht kasvas märkimisväärselt: 1,88 miljonilt eurolt 2011. aastal 2,38 miljoni euroni eelmisel aastal,” märkis Ernits.

Summad suuremad

Kui 2010. ja 2011. aastal jäid avastatud suurimad kindlustuskelmused alla 100 000 euro, siis mullu tuvastati kolm juhtu, mille puhul see piir ületati. Nende kelmuste kogumaht oli miljon eurot ja suurima puhul üritati välja petta umbes 400 000 eurot.

“On üldteada, et tavapärasest suurema kahjuga kindlustusjuhtumite asjaolusid kontrollitakse iseäranis põhjalikult ja kelmuse tuvastamise tõenäosus on tavapärasest veelgi suurem. Et suur vahelejäämise risk kelme ei heiduta, viitab asjaolule, et tabatud kelmidele praktikas rakendatavad sanktsioonid ei ole piisavalt mõjusad,” rääkis Ernits.

Maakondade lõikes kelmusi selgelt eristada ei saa, sest sagedased on näiteks lavastatud kindlustusjuhtumid, kus enamik juhtumiga seotud fakte on välja mõeldud, ka sündmuse asukoht – seda eelkõige sõidukitega seotud juhtumite puhul.

Kasko ja liikluskindlustusega seotud kelmused moodustavad ligikaudu 70 protsenti kõigist kelmustest. See on sarnane üldiste kindlustusturu näitajatega. Nimelt on sõidukikindlustus ja liikluskindlustus kõige enam kasutatavad kindlustusteenused.

“Ilmselt on need kaks kindlustusliiki kelmidele kõige tuttavamad ja sellepärast just nendega seotud kelmusi üritataksegi,” tõdes Ernits. “Teisalt toimub sõidukiga kahjujuhtumeid sagedamini kui muude objektidega, näiteks hoonetega. Kui nüüd pärast kahjujuhtumit ilmneb, et kindlustuskaitse puudus, võib kergelt tekkida kiusatus kelmus toime panna.”

On ka selliseid kelmusi, kus kõik juhtumiga seotu on välja mõeldud. Näiteks müüakse sõiduk pabereid vormistamata väljapoole Eestit, aga kindlustusandjale deklareeritakse, et sõiduk varastati. Riikide ühiste andmebaaside abil on selline pettus tänapäeval üsna lihtsasti tuvastatav.

Liialdamine

Teiseks levinud kelmuse liigiks on kahjusumma suurendamine. Sellisel juhul toimub küll liiklusõnnetus või murdvargus, kuid kindlustusandjale püütakse jätta mulje, et tekkis tegelikkusest palju suurem kahju.

Näiteks murdvarguse puhul väidetakse, et kodu oli kallihinnalist tehnikat täis ja vargad viisid selle kõik minema. Tegelikult viidi ära ainult vana teler ja videomakk.

“Selliseid kelmusi sooritavad isegi tavalised inimesed, kes ei ole varem võib-olla kuritegevusega üldse kokku puutunud, veel vähem kuritegu toime pannud. Sageli lihtsalt ei tajuta, et tegemist on kelmusega,” rääkis Ernits. “Kui tajutakse, leitakse endale väärarusaamal põhinev vabandus. Näiteks põhjendatakse, et kindlustusandja kogub ainult kindlustusmakseid, kuid vastu ei anna midagi, või et kelmusel ei ole ohvreid, ainuke kaotaja on rikas kindlustusandja.”

Kokkuvõttes mullu kõik kelmuste liigid siiski vähenesid. “Eelkõige on vähemaks jäänud lavastatud või tahtlikult esile kutsutud liiklusõnnetusi ja lavastatud vargusi,” ütles Ernits. “Põhjuseks võib olla paadunud kelmide siirdumine kas teisele alale või teise riiki ja üldise majandusolukorra mõningane paranemine, mis on vähendanud vajadust ootamatult tekkinud finantsraskustest ebaausal teel vabaneda.”