Manija saarekeskuses katsid kohalikud eile keskpäeval peolauda, Vana-Jüri Egert mängis akordioni ja Kihnu Virve lapselapsed otsisid laulikust välja laulu, mis algab sõnadega “Vaikne hommik, loodus nii ilus …”, et tervitada sellega oodatuimat külalist, Virve Kösterit tema 85. sünnipäeval.
Legendaarne laulumemm ja rahvalaulik Kihnu Virve elas Manijal 37 aastat, leidis sealt endale peigmehe ja kui kodusaarel 1965. aastal kool kinni pandi, kolis Kösteri pere Kihnu, et perepojal oleks hea tarkust taga nõuda.
Kunagise manijalase väärika sünnipäeva eel istusid koos Manõja kultuuriseltsi ja Kihnu kultuuri instituudi inimesed eesotsas nõukogu esimehe Mark Soosaare ja juhataja Silvi Murulauguga ning otsustasid, et kuulutavad Virve Manija esimeseks aukodanikuks.
Selle aunimetuse kinnituseks valmistas pealinna juveliir Jaan Maripuu ainukordse kaelaraha, milles on kasutatud türkiise ja hõberahade ümbrus kaunistatud.
Soosaare sõnade järgi uuris ehte autor enne põhjalikult Kihnu maagilisi kaitsesümboleid, mis on seletatud Ärma Roosi käsitööraamatus, ja andis nendega kodaratele väge.
“Tava järgi kasutatakse kaelarahas selle maa valitsejaid, aga kuningad ja tsaarid on meile võõrad, sellepärast on kasutatud Hollandi kuningannadega rahasid, kusjuures üks neist, kuninganna Wilhelmine aegne, on vermitud 1928. aastal, Virve sünniaastal,” seletas Soosaar. “Holland on Euroopa tähtsamaid mereriike ja Hollandi merekaardil 1580. aastal on Manija märgitud kui Holmmanne.”
“Suured tänud teile kõigile, see on uskumatu,” ütles päevakangelane kohalolijatele ja tunnistas, et ta on nüüd sellisest tähelepanust ja austamisest sõnatu.
Kogus siis ennast ja alustas vana meremeeste laulu “Ma lähen merele, ei keegi mind ei näe …” Teda toetasid lapselapsed Raina ja Reena, kes valmistuvad vanaemaga koos 1. veebruaril Kihnu rahvamajas suureks juubelipeoks.
Eestimaa tunneb Kihnu Virvet kui rahvalikku laulikut, kes on teinud ligi 400 laulu sõnad ja viisi. Need räägivad lihtsate, kuid südamlike sõnadega merest, vesiroosidest, väikesest kodusaarest lainete rüpes. Kukerpillidega on saanud lausa rahvalauluks “Mere pidu” ja Eestimaa kultuurisaadikuna on mere- ja maatööd teinud ning siiani loomi pidav Virve tuuritanud oma pereansambliga väljaspool kodumaa piiregi.
Pärnumaa kultuuripärl 2007 ja Pärnumaa vapimärgi kavaler Virve Köster on teinud silmad ette staarihakatistele, olles 2009. aastal enim plaate müünud Eesti naisartist. Särtsaka ja elurõõmsa inimesena võttis ta kätte ja hüppas sama aasta jaanipäeva eel lennukilt langevarjuga alla.
Kõrgeim autasu, mille Kihnu Virve enda kampsiku ette võib sättida, on president Toomas Hendrik Ilvese annetatud Valgetähe V klassi teenetemärk.