Voolu ülepingest ja kõikumisest rikki läinud kodutehnika, lüpsilaudas taastamist ootav automaatika, varuks ostetud raadiopatareid ja küünlad, rikketelefonil suhtlemisest krussikeeratud närvid.
Tali ja Tuuliku kandi elanikke häirib pidev voolukõikumine
5. veebruar 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selline on Pärnumaa edelasoppi vastu Läti piiri jäävate külade inimeste argipäev. Nad nimetavad Eesti Energiat nagu terroriorganisatsiooniks, mis kahjusid ei hüvita, kuid tähtajaks maksmata arvele põrutavad kohe viivise otsa.
“Päris katastroof on, käisin linnas sügavveepumba järel, see on juba neljas, kolm eelmist läksid läbi, sest vool kõigub hirmsasti,” on Tuuliku-Massiaru tee äärse tootmistalu peremees Mihkel Soomets nördinud. “Kolm päeva jutti oli siin elekter ära, keegi ei küsi, et sul on vaja loomi joota, et väikesed lapsed on majas ja need tahavad süüa, aga külmkapid sulavad. Poleks mul loomapidamist, oleksin ammu siit läinud.”
Kasutu helistamine
Soomets tõmbab kodust minnes igaks juhuks pistikud seinast välja, jäävad veepump, boiler, külmik, sest ta kardab ülepingest tekkida võivat kahjutuld.
“Ma saan aru, kui liinil tehakse parandustöid, aga jumala vaikse ilmaga kaob ka siin vool ära,” räägib Soomets. “Olen riketesse helistanud, suure ülemuseni ei lase ju keegi, viimati võeti seitse eurot arvelt maha, aga suhtumise järgi tundub küll, et pean elu sättima Eesti Energia järgi. Kas meie oleme süüdi, et meil on hõreasustus? Pangu siis riik piirid, kus maal inimene elama peab.”
Ühel päeval jäi Tali lasteaed ootamatult vooluta, kasvatajad helistasid lapsevanematele ja need tõttasid oma mudilastele järele.
Lasteaiaga sama katuse all töötab kool. Direktor Signe Post tõdeb, et elektrikatkestusi, ala- ja ülepinget esineb tõesti tihti.
“Elektrisüsteemid on meil vahetatud, kaitsmed korras ja otseselt katki pole voolukõikumiste pärast midagi läinud, aga probleeme on näiteks sööklas, kus ventilatsioon lülitub kohe välja, kui vool kõigub, ja arvutiklassis lülituvad arvutid välja, kui tekib ülepinge,” seletab direktor juba argipäevaks kujunenud olukorda.
Söökla ventilatsioon oli viimati väljas jaanuari lõpus.
Tali koolimajast kümmekond kilomeetrit edasi Vana-Järvel paneb keskkonnaameti looduskaitse bioloog Meelis Leivits kontoris kirja vooluga seotud jamad. Eile (esmaspäeva, 4. veebruari) hommikupoolikul oli näiteks jälle ülepinge, traatidest tuli majja 220 asemel 261voldine pinge.
“Ühe faasi pealt tuleb 260–270 volti, olen teavitanud kliendinumbril Eesti Energiat, aga pole vastust saanud, meil sai siin kahjustada kallis printer,” kirjeldab Leivits. “Mõnikord on nii, et pirnid vaevalt hõõguvad laes, ei saagi aru, kas on voolu või ei, aga sellisest voolukõikumisest saab kontoritehnika paugu, arvutitel on küll upsid taga, aga muudel seadmetel ju ei ole mingit kaitset.”
Piirkonna suurtootja OÜ Weissi loomakasvatusjuht Tarmo Mätas ütleb, et väikestest voolukatkestustest tema ei kõnelegi, sest probleemid algavad kahe-, kolme-, neljatunnistest.
“Ei ole tormi ega midagi, aga vool kaob ja reeglina öeldakse riketest, et kõrgepingekatkestus. Eriti hulluks on olukord läinud novembrist, meil on lüpsiseadmed automaatika peal, tahavad täpset asja. Et laudatöö saaks jätkuda, tõmbame traktorimootoriga generaatori käima,” räägib Mätas. “Aga neli-viis aastat me ei teadnudki, et meil on generaator, seda ei olnud vaja. Ja kui Veelikse noorkarjalaudas läheb vool ära ning automaatika üles ütleb, tuleb meie naabritel selle kordategemiseks mees Tallinnast kohale kutsuda.”
Piirkonna elanikud krigistavad hambaid, vahetavad ülitihti läbiläinud lambipirne, kannavad oma kuludesse pesumasinate, külmkappide ja muu kodutehnika parandamise või asendamise kulud.
Paberite võimuses
“Meile öeldakse, et kõrgepingeprobleemid, enne jõule olime poolteist päeva elektrita, voolukõikumisi on palju, arvuti läks läbi, elektronkell jääb seisma,” nendib Aidamaa talu pererahvas.
Nemad ei ole läinud kahju hüvitamist taotlema nagu ka Kirikuplatsi talu perenaine Olvi Leesment, sest kõigepealt tuleb hakata tõestama piirkonna teenindajale OÜ Elektrilevile, et tegemist on nende kontrollitavate või tegevuse tagajärjel tekkinud kahjudega. Selleks peab klient esitama avalduse kas e-posti või tavapostiga või minema Eesti Energia klienditeenindusse, aga näiteks Tuulikult on Pärnusse ligi 50 kilomeetrit ja liinibussi ühendust pole.
“Õnneks on mul neid elektrilisi masinaid vähe, aga eriti teeb pahandust, kui pirnid vaevalt hõõguvad. Sai helistatud elektririketesse, nemad lubasid – anname edasi,” seletab Leesment. “Mul on raadiole patareid ostetud, sest uudiseid tahaks ikka kuulda, ja taskulamp on ka kohe käepärast.”
Karujärve talu peremees Enn Vilbaste sai OÜ Elektrilevilt kõike ja ei midagi ütleva vastuse.
“Mul läheb päevas neli pirni läbi, pesumasin läks läbi, upsi akud samuti – see on sundkorras linnastamine, mis praegu käib,” leiab Vilbaste. “Kui kaks kuud on elektri jaoks aina vääramatu loodusjõud, on see juba kriisiolukord, mille maavanem peaks välja kuulutama.”
OÜ Elektrilevi selgituse järgi võetakse avalduse saamise järel kliendiga ühendust, et kinnitada avalduse laekumist või vajaduse korral täpsustada kahjujuhtumi asjaolusid. Vastus antakse kahjunõudele hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul alates avalduse kättesaamisest, kui võrguhaldur on kontrollinud kirjeldatud kahjujuhtumi seost elektrivõrgus samal ajal toimunud sündmustega.
Aastaks 2025
Elektrilevi OÜ kommunikatsioonispetsialisti Kaarel Kutti vahendusel saadud vastusest selgub, et kõnealuses piirkonnas nagu mitmel pool mujalgi on elektriliinidele teinud palju kahju jäide, mis tekib temperatuuri kiire vaheldumise ja lörtsi tõttu. Jäite raskus venitab ja lõhub elektriliine, need katkevad. Selle raskuse all langeb liinidele nõrgemaid puid, viidatud ripped ongi tekkinud jäite raskuse tõttu, mis hooldustöödega kõrvaldatakse.
“Üks kuupmeeter jääd kaalub keskmiselt 900 kilo ja kui mõnes kohas kogunes sadade meetrite ulatuses liinile isegi kuni 15 sentimeetrit jäidet, olidki rikked kerged tulema,” märgib Kutti. Jäide on tormi kõrval liinidele üks ohtlikumaid ilmastikunähtusi.
“Tormist isegi ohtlikumaks ja salakavalamaks muudab jäite asjaolu, et ei ole teada, millal ja kus järgmine rike tekib, avariimeeskonnad on sellisel puhul kõrgendatud valmisolekus, kuni jäide on sulanud,” jätkab Kutti. “Kui ülejäänud Eestis sulas jäide enamasti enne jõule, siis selles piirkonnas kahjuks mitte ja praegugi on liinidel hooldustöid tegemas meie lepingupartner, kes langetab ohtlikuks muutunud puid, et ennetada võimalikke katkestusi.”
Kutti soovitab tundlike seadmete kaitseks klientidel valmistuda, paigaldades võimalike probleemide vältimiseks elektrisüsteemi spetsiaalsed kaitseseadmed.
Vastu Läti piiri jäävad Tali, Tuuliku ja Uuemaa küla on elektriga varustajate loogikast lähtudes rajatud jumala valesse kohta. Kuigi “väiksemate asulate elektrivarustuse tagamine ei erine suurte asulate varustuskindluse tagamisest”, on ajalooliselt sellistes piirkondades läbi metsade kulgevaid paljasjuhtmelisi liine, mis “on paraku rikkelisemad kui suuremates asulates kasutusel olevad maakaablid”.
Elektrilevi eelistuse eelistus on ilmastikukindla maa- ja õhukaabelvõrgu ehitamine, et aastaks 2025 oleks praeguse 40 protsendi asemel ligikaudu 75 protsenti elektrivõrgust ilmastikukindel kaabelvõrk.
Tarmo Mätas, OÜ Weiss loomakasvatusjuht:
“Eriti hulluks on olukord läinud novembrist, meil on lüpsiseadmed automaatika peal, tahavad täpset asja. Et laudatöö saaks jätkuda, tõmbame traktorimootoriga generaatori käima.”