Enamikul peredest on rohkem või vähem šokeerivad elektriarved nüüdseks käes ja selge, et kalli elektriga tuleb hakata säästlikumalt ümber käima.
Harjumuste muutmine aitab elektrit säästa
7. veebruar 2013, 10:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõigile on pähe on kulunud soovitus toast väljudes valgus välja lülitada, kuid siin tuleb arvestada, et kui hõõgpirnide puhul on see igati paikapidav, siis odavamad säästupirnid üldjuhul sagedast klõpsimist ei kannata. Tuntud soovitusest seadmeid ooterežiimil mitte hoida saadav sääst tundub jällegi liialt tühine juhtme seinast tõmbamise vaeva nägemiseks.
Eesti Energia aitab oma energiasäästu portaalis võimaliku säästu välja arvutada ja jagab nõu, mida tasub harjumuseks võtta ja lastelegi selgeks teha.
Pirnid vahetusse
Keskmises majapidamises kulub valgustusele ligi veerand kogu elektrist. Nii võiks alustuseks just siit kokkuhoiuvõimalust otsida. Eesti Energia energiasäästu projektijuht Teet Kerem soovitab energiasäästlike valgustite soetamisel alustada elutoast ja köögist, kus lambid tavaliselt kõige pikemat aega elektrit tarbivad.
Müügilt tasapisi kaduvaid hõõglampe asendavad kallimad halogeenlambid, säästupirnid ja LED-lambid. Parimate LED-pirnide hinnad on krõbedad, ent nende elektritarve üle seitsme korra väiksem kui hõõgpirnidel.
Eesti Energia e-teeninduses täidetud 7000 energiaprofiili näitavad, et keskmiselt kulutatakse Eesti kodudes valgustusele 70 eurot aastas. Täielikult on säästupirnidele üle läinud vaid 15 protsenti majapidamistest.
“Enamasti on inimesed üllatunud, kui nad saavad teada, et õige lambipirni valikuga on võimalik aastas märkimisväärselt energiat säästa,” tõdes Kerem. “Näiteks kui hõõgniidiga lambipirn kulutab valgustamiseks 40 vatti, siis säästupirn kasutab sellest ligi neli korda vähem ehk 11 vatti ning LED-lamp kulutab sama valgusvoo tekitamiseks hõõglambiga võrreldes seitse korda vähem elektrienergiat ehk 5,5 vatti.”
Poelettidel algavad säästupirnide hinnad tavaliselt 4-5 eurost ja väga kvaliteetsete LED-pirnide hinnaklass jääb 17-25 euro lähedale. “Paraku kehtib lambipirnide puhul rusikareegel, et tunnustatud tootja ja kallima hinnaklassi pirnide kvaliteet on parem kui soodsamatel. Samas võib valgusteid asendada vastavalt sellele, kuidas vanad katki lähevad,” soovitas Kerem.
15eurone LED-pirn tasub ära kahe aastaga, kui valgusti on kasutuses neli tundi päevas. Kasutades sama valgustit kümme tundi päevas, tasub esialgne kulutus ära 9,5 kuuga. Teisalt aga ruumis, kus tuli põleb vaid 30 minutit päevas, saabub hinnalise LED-pirni puhul tasuvuspunkt alles 15 aasta pärast.
Ooterežiimile 36 eurot
Koduste meelelahutuskeskuste hulka kuuluvad tavaliselt televiisor, digiboks, muusikakeskus koos kõlaritega ja DVD-mängija. Eesti Energias täidetud 7000 energiaprofiilist on näha, et ooterežiimil eelistab seadmeid hoida ligi 45 protsenti inimestest. Samas võib ooterežiimi energiatarve küündida isegi 10 protsendini kogukulust. See tähendab, et kui majapidamise igakuine elektriarve on 30 eurot, kulutatakse aastas ooterežiimile umbes 36 eurot.
Ooterežiimi vältimiseks tuleb kõik elektroonikaseadmed pärast kasutamist täielikult välja lülitada või vooluvõrgust lahti ühendada. Et meelelahutuskeskusesse võib kuuluda isegi kuni seitse seinaühendusega seadet, tasub mugavuse huvides kasutada lülitiga pistikupesi, millega saab kõik seadmed ühe nupuvajutusega sisse-välja lülitada. Sama kehtib arvutitöökoha kohta, kus energiaröövliteks on ooterežiimil arvuti, printer, kõlarid ja muud seadmed.
Rääkides veel teleritest, siis nende energiatarbimine sõltub tehnoloogiast (plasma, LCD, LED), ekraani suurusest ja pildi eredusest – kõike seda tasub uue teleri valimisel silmas pidada.
Tüüpiliste LCD- või plasmatelerite energiatõhususe klass on C või D. Parimad LCD-LED telerid on aga A ja A+ klassist. Kui 46tolline plasmateler töötab päevas 3,5 tundi ja on 20,5 tundi ooterežiimil, kulutab see 75 senti nädalas, samal ajal kui 46tolline LCD-LED kulutab samadel tingimustel 26 senti.
Kui asendada lauaarvuti sülearvutiga, võib säästa 50 protsenti või enamgi energiat. Kui loobute vanast kineskoopkuvarist, on sääst kuni 90 protsenti. Monitori ostmisel kontrollige, kui palju see energiat tarbib – vahe võib olla kahekordne. Samuti tasub arvuti seadistada ennast ise ooterežiimi või täielikult välja lülitama.
Köögis uksed kinni
Köögis tuleb külmiku ust võimalikult harva paotada, sest kogu sooja õhu, mis kappi pääseb, peab külmik uuesti jahutama. Ukse avamisega pääseb külmikust keskmiselt välja 30 protsenti külmast õhust. Külmiku programmide sättimisel arvestage, et iga lisanduva külmakraadiga suureneb energiakulu. Kui külmik on ahju ligidal või otsese päikese käes, võib elektritarve tõusta 10–20 protsenti.
Kuuma ahju ust tuleb samuti võimalikult harva avada, sest iga avamisega kaob ahjust 20 protsenti kuumusest. Kaval on ahi 10–15 minutit enne toidu valmimist välja lülitada, sest kinnise uksega ahi säilitab piisavalt kaua vajalikku kuumust, et toit lõpuni küpsetada.
Boileri veetemperatuuri tasub hoida 55 kraadi juures, nii väldite liigse katlakivi teket ja hoiate kokku energiat. Kui sättida boiler taimeriga tööle nii, et vett soojendatakse vaid öösel, võib nädalas kokku hoida peaaegu kaks eurot. Boilerit peab korrapäraselt hooldama, sest katlakivita boileriga saab vee soojendamise arvelt kuni 20 protsenti kokku hoida. Täpselt samuti kulutab katlakiviga veekann rohkem elektrit.
Muutke tarbimist
* Käies duši all hommiku asemel õhtuti, jääb vee soojendamine öisesse soodsa elektri aega.
* Toatemperatuuri alandamine ühe kraadi võrra tähendab ligi viieprotsendilist küttekulu alanemist.
* Kasutage vajalikku võimsust, sest maksimumvõimsused kasutavad kõige rohkem energiat, näiteks külmkapp ja veeboiler hoitakse sageli tarbetult maksimumvõimsusel.