Kutsikaost nõuab head eeltööd

Karin Klaus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaidi Juuriku süles istub kaheksa nädalat vana Watrix Yacheerose kennelist, Tõnis Türgi Etna Ökula kennelist saab peagi 10aastaseks.
Kaidi Juuriku süles istub kaheksa nädalat vana Watrix Yacheerose kennelist, Tõnis Türgi Etna Ökula kennelist saab peagi 10aastaseks. Foto: Urmas Luik

Tõukoera kutsika ostmisel on tähtis teha korralik eeltöö koeratõu omaduste ja kenneli kohta, kindlust annavad korralikult vormistatud dokumendid ja ostu-müügilepingud.

Kutsikat koju tuues loodab iga värske koeraomanik, et karvakerast kasvab tugev ja terve koer. Tegelikult on koeraostu võimalik võrrelda igasuguse kauba ostmisega: siingi sõltub palju hinnast ja “firma” kvaliteedist, selleski äris on pühendunud töötajaid ja kehva kaubaga sahkerdajaid.

Tundmatult inimeselt krantsi ostes või lausa ilma rahata saades peaks valmis olema riskiks, et puudliks nimetatud kutsust sirgub noore jääkaru mõõtu peni. Kui on soov saada kindla välimuse ja iseloomuomadustega koera, on mõttekas kutsikas muretseda tõukoerakasvatajatelt.

Krants või tõukoer?

Pärnu piirkondlik koerakasvatajate klubi, mis äsja tähistas 50. aastapäeva, püüab hea seista, et koeraomanikud oskaksid oma hoolealuseid õigesti koolitada ja nende eest hoolitseda ning et iga koer leiaks turvalise kodu. Peale koolituste, näituste korraldamise ja muude ürituste on klubi toeks tõuaretajatele.

Klubi esimees Tõnis Türk peab musti terjereid 1976. aastast peale, teadliku koerakasvatusega on ta tegelnud üle 20 aasta.

Klubi büroojuhataja Kaidi Juurik on klubis 1984. aastast, tema on kasvatanud 20 aastat dobermanne ja juhib vastavat Eesti tõuühingut.

Mõlemad on küllalt kokku puutunud eelarvamusega, et tõukoerad on võrreldes krantsidega kallid, õrnad ja kehva tervisega.

“Ühest küljest kardetakse tõukoerte pidamisega kaasnevaid kohustusi, teisalt haigustele vastuvõtlikkust,” teadis Juurik oma kogemustest. “Mina arvan, et tõukoerad pole krantsidest haigemad, neil on lihtsalt rohkem lähisugulust ja väiksemas geenibaasis tulevad pärilikud vead rohkem esile.”

Türk lisas, et kallist raha maksnud tõukoertega käiakse tihedamini arsti juures ja haigusi lihtsalt avastatakse rohkem. “Tõukoeri on haiguste suhtes rohkem uuritud, sest aretajatel on kohustus teha teatud terviseuuringuid, muidu tõug ei säili,” seletas ta.

Tõukoera hind sõltub paljudest asjaoludest, see võib paberiteta koera hinnast olla kõrgem paarkümmend protsenti, aga ka lausa kolm-neli korda. Koerakasvatajal on kohustus kutsikad enne uuele omanikule loovutamist vaktsineerida, kiibistada ja teha parasiiditõrje.

Koerte vanematel peavad olema tehtud terviseuuringud ja koolitused-tõueksamid, et vähendada pärilike haiguste avaldumist või tõule sobimatute iseloomuomaduste pärandumist kutsikatele. Samuti tõstavad kutsika hinda tema vanemate kõrged näitusehinded ja tšempionitiitlid.

Milline koer sobib?

Kui on otsustatud tõukoera ostu kasuks, tuleb selgeks teha, mis tõug tulevasele koeraomanikule ja perele kõige rohkem sobib ning miks koera üldse soovitakse.

Sobivat koera otsides tasub uurida raamatuid, uurida netisaite ja -foorumeid, käia koeranäitustel, rääkida kasvatajatega ja külastada kenneleid. Veenduge, kas valitud koeratõug vajab palju liikumist või armastab sohvakoera elu. Suurus ei pea tähendama suurt ruumivajadust: on suurekasvulisi tõuge, kes saavad vabalt korteris hakkama, kui nendega jalutuskäikudel aktiivselt tegelda.

On tarvis teada, kas vajatakse rahulikku või aktiivset looma, kas koeralt oodatakse töötegemist või lihtsalt peresõbraks olemist.

Kui tõug välja valitud, võib hakata otsima, millised kasvatajad parajasti kutsikaid pakuvad.

Kenneli kohta, kus soovitud kutsikad müügil, tasub teha taustauuringut. Nõu annavad tõuühingud ja piirkondlikud koerakasvatajate klubid, infot saab netifoorumitestki. Pöörake tähelepanu, kui vana kasvandus on, millised on koerte näitusetulemused, kas aretuspaberid on korras.

Valvsaks tasub muutuda siis, kui kennel müüb vaheldumisi paberitega ja paberiteta koeri.

“Eesti on nii väike, et kui mõni koerakasvataja jama keerab, siis sellest varsti juba teatakse,” oli Türk kindel ja lisas, et Pärnu klubis teatakse enam-vähem kõiki Pärnumaa kenneleid.

Suurtes kasvandustes, misomanike elatusallikaks, võib olla kümneid kutsikaid. Kutsikate kvaliteet ei pruugi sellest langeda, Juuriku jutu järgi võivad probleemid tekkida siis, kui kutsikaid “tehakse” ainult raha pärast.

Siiski olevat Eesti kennelites asjad enam-vähem korras, kontrollimata kvaliteet kipub muresid põhjustama pigem välismaalt ostetud koertega.

Eesti koeri müüakse lähiriikidesse ja ostetakse sealt kutsikaid ka sisse. Türk soovitas sellisel juhul samuti enne ostu klubiga konsulteerida, sest teistes riikides võivad tõugudel olla teised nõuded ja välismaised paberidki ei pruugi siinsetele nõuetele vastata.

Pühendunud koerakasvataja aitab perele kõige paremini sobivat sõpra valida.

“Ühes pesakonnas on kutsikate iseloomud erinevad ja kogenud omanik oskab soovitada ostja ootustele vastavat koera,” seletas Juurik. “Näiteks domineeriva iseloomuga suure koera kutsikas ei sobi algajale koerapidajale, eriti kui peres on väikesed lapsed.”

Koerahakatiste iseloomu kohta võib esmaseid järeldusi teha sellest, kas kutsikas esimesel õueskäigul tormab kartmatult maailma avastama või istub ettevaatlikult trepil, kas ta läheb õdede-vendadega mürades kergesti riidu või on lepliku loomuga.

Esimesi käsklusi õpetatakse juba mõnenädalastele kutsikatele ja siingi on näha, kes taiplikum, kes pikatoimelisem.

Paberiga või ilma?

Kutsikas leitud ja otsus tehtud, tuleks sõlmida ostu-müügileping. Tõukoera kutsikale peab müüja kaasa andma tõutunnistuse ja veterinaarpassi, kus on kirjas kiipimine, vaktsineerimine ja parasiiditõrje. Juurik annab ostjatele kaasa kutsikate iseloomutesti tulemused ja veterinaari tõendid kutsikate tervisliku olukorra kohta. Türk varustab kutsikaomanikud kirjaliku infomaterjaliga, kus kirjas esmased kutsika hooldamise ja kasvatamise tõed.

Kuidas aga suhtuda paljude kutsikamüüjate väitesse, et “pabereid” pole tehtud, kuna see on liiga kallis ja tülikas, aga kutsikas on ikka tõukoer?

“Tõutunnistuseta koer ei ole tõukoer, isegi kui ta näeb tõukoera moodi välja,” kinnitas Türk. “Siis ei saa kindel olla, et kutsikast kasvab see, mis eeldatakse.”

“Kui koerakasvatajal on kõik asjad korras, maksab “paber” kutsika kohta ainult 13 eurot,” lisas Juurik. “Pigem on asi muus.”

Nimelt saab koer tõuaretuseks loa alles siis, kui on tehtud terviseuuringud ja tõukatsed, koolitusel selgunud tema iseloom ja näitustel vastavus tõustandarditele. Kui need asjad jäetakse tegemata või on selgunud tõule ebasoovitavad omadused, polegi koeraomanikul õigus kutsikatele tõutunnistusi saada.

“Võib juhtuda, et peagi ilmneb kutsikal pärilik haigus, mis oli tema vanematel ja millest ostjale ei räägitud,” tõi Juurik hoiatava näite. “Sada protsenti garantiid ei anna tõutunnistuski, aga üldiselt sel juhul ikkagi kasvataja vastutab, nagu müügilepingus kirjas – kas antakse ostjale uus kutsikas, osa rahast tagasi vms.”

Loomulikult ei tule kõik haigused geenidest ja suurepäraste omadustega kutsika saab valede pidamistingimuste, toitmise või kasvatusega üsna ära rikkuda.

Kutsika müügi lepinguga kinnitamine on oluline müüjalegi, sest leping annab õiguse kehvaks omanikuks osutunud ostjalt koer tagasi osta või võtta. Hea omanik tahab olla kindel, et kutsikas tunneb end uues kodus turvaliselt.

Juuriku sõnade kohaselt on kõige hullem, kui kutsikas osutub uues peres ebavajalikuks. Tema on leidnud ühe justkui kenasse peresse müüdud kutsika mõne aasta pärast võõraste inimeste hoovist, kuulutuses pakuti koera tasuta äraandmiseks.

“Eeldan, et uus omanik teavitab mind kindlasti, kui tahab koerast loobuda,“ seletas Juurik. „Mul on lepingus looma tagasiostuõigus, võin aidata talle uue peremehe leida, peaasi, et koer ei jääks hooletusse ega satuks varjupaika.“

„Vastutustundlik kasvataja tunneb huvi oma koera järglaste vastu,” kinnitas Türkki, kes on üles kasvatanud ja müünud üle 70 kutsika. “Kutsikale hea kodu leidmine on raske ja olen keeldunud koera müümast, kui inimese suhtes on kahtlus tekkinud. Kahjuks on mindki inimesetundmine mõnikord alt vedanud.”

Kui aga kutsika uus omanik soovib, on tal kasvataja näol alati tugi olemas. Juuriku koerte järglaste omanikud suhtlevad tihedalt koolitustel ja huvialagruppides, koos käiakse näitusereisidelgi.

Popid koeratõud

10 populaarseimat tõugu Eesti kennelliidu tõukoerte registris 2012. aastal

1. Saksa lambakoer

2. kuldne retriiver

3. chihuahua

4. Labradori retriiver

5. Tiibeti mastif

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles