Häirekeskus otsib konkursiga hädaabikõnede vastuvõtjaid

Eno-Gerrit Link
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töö häirekeskuses. Foto on illustreeriv.
Töö häirekeskuses. Foto on illustreeriv. Foto: PRIIT SIMSON/PM/SCANPIX BALTICS

Häirekeskus kuulutas välja konkursi, leidmaks uusi päästekorraldajaid, kelle ülesanne hakkab olema hädaabinumbritele 112 ja 110 tulevate kõnede vastuvõtmine.

Päästekorraldajaks saab kandideerida häirekeskuse Pärnu, Tallinna, Jõhvi ja Elva keskusse.

Päästekorraldajaks saamine toimub tavapärasest erineva töökonkursiga. Häirekeskus võtab sobivad kandidaadid teenistusse ja nad saavad kõigepealt tutvuda päästekorraldaja tööga hädaabikõnede vastuvõtmisel.

Pärast tööga tutvumist suunab häirekeskus tulevase päästekorraldaja õppima sisekaitseakadeemia päästekolledži päästekooli Väike-Maarjas. Koolis õpivad päästekorraldajad töötlema pääste-, kiirabi ja politsei valdkonna hädaabiteateid. Kümme kuud kestva õppetöö ajal on tasuta ühiselamukoht, toit ja vormiriietus ning makstakse stipendiumi.

Pärast kooli lõpetamist tulevad päästekorraldajad tööle häirekeskuse keskustesse Pärnus, Tallinnas, Elvas või Jõhvis.

Häirekeskus saab keskmiselt miljon 112 kõnet aastas. Mais võtsid päästekorraldajad nädalas vastu 17 000 –18 000 kõnet 112 numbrile. 

„Neid kõnesid vastuvõtva päästekorraldaja töö on vastutusrikas ning nõuab head analüüsi- ja otsustusvõimet, oskust kiiresti erinevaid olukordi lahendada. Päästekorraldajal peab olema kõrge pingetaluvus, sest ta töötab pidevas õnnetuste infoväljas,“ kirjeldas häirekeskuse peadirektor Janek Laev päästekorraldajaks sobivat inimest.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles