/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
/nginx/o/2009/06/04/189391t1h319e.jpg)
Tähtpäeva arupidamisel tutvustas Ly Lumiste MTÜ Pärnumaa Kodukandi projekti "Kodanikujulgus on oskus kaasa rääkida" raames valminud uuringut, mille partner oli Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus ja toetaja Vabaühenduste fond, mida kaasrahastab Norra Kuningriik.
Mainitud uuring selgitas peamiselt avalikes huvides tegutsevate kodanikeühenduste ja sihtasutuste majanduslikku toimetulekut, koostööd, koolitusvajadust.
"Suurimad probleemid ühingute tegevuses on seotud uute eestvedajate nappuse, liikmete ja vabatahtlike kaasamise ning rahapuudusega, seda viimast tunnistas ligi pool ehk 46 protsenti vastanutest," mainis uuringu eestvedaja Lumiste.
Samal ajal ei pidanud vastanud probleemiks ühingu tegevusi puudutava info kättesaadavust, otsuste läbipaistvust, usalduse ja üksmeele puudumist liikmete vahel.
Pärnumaal uuringus osalenud ühingutest ligikaudu viiendik nimetas põhitegevusalaks kultuuri, laste- ja noorsootööd. Kõige vähem ehk üks protsent nimetas selleks jahindust, kaks protsenti muinsuskaitset, religiooni, usundeid. Ühingute eelmise majandusaasta eelarve maht ulatus ligi kolmandikus üle poole miljoni, kuid valdavalt jäi see 10 000 - 100 000 krooni piiresse. Äramajandamiseks pakuvad ühingud tasulisi teenuseid, enim ehk 55 protsenti ürituste korraldamist ja oma vara rentimist.
Koostööd eraettevõtjatega teeb umbes kaks kolmandikku ühingutest, neist veerand hindab seda väga tulemuslikuks ja 18 protsenti arvab ebaõnnestunuks. Edu aluseks on isiklikud kontaktid, vastastikune huvi, suhtlemisoskus, mõistlikud põhjendused. Ebaedu selgitasid vastanud vähese aktiivsuse ja enesekesksusega. Samal ajal kuulub pool ühingute esindajatest kohalike omavalitsuste volikogude komisjonidesse, kõige rohkem on neid kultuurikomisjonides (82 protsenti) ning kõige vähem ehitus- ja planeerimiskomisjonides (üheksa protsenti).
"Vastustest selgus, et ühingud vajaksid enim koolitusi projektitöö, ettevõtluse, eelarvete koostamise ja juhtimise teemadel," märkis Lumiste.
Uuring kinnitas, et Pärnumaa ühingud on panustanud märkimisväärselt kodanikuühiskonna ja avaliku arvamuse kujundamisse, näiteks noorsootöö, lasterikaste perede elutingimuste parendamine, MTÜ Maarjakodu loomine, rahva ja võimuesindajate vaheliste kohtumiste korraldamine linnaosades.
Seda märkis ligi kolmandik vastanud ühingutest, veidi vähem neist on algatanud ja juhtinud avalikke arutelusid või osalenud otsuste ettevalmistamisel ja arengukavade koostamisel.