Kodukant astus teise kümnesse

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnumaa Kodukandi liikmetele rääkis Allikukivi orus paikkonna ajaloost raamatukogu juhataja Tiina Kuum.
Pärnumaa Kodukandi liikmetele rääkis Allikukivi orus paikkonna ajaloost raamatukogu juhataja Tiina Kuum. Foto: Silvia Paluoja

Tihemetsa põhikooli saalis pidas Pärnumaa Kodukant lehekuu lõpus projekti "Kodanikujulgus on oskus kaasa rääkida" lõppseminari ja 10. aastapäeva piknikku Allikukivi orus.


Jutud, mida Kodukandi liikmed Tihemetsa põhikooli direktori Aita Matsoni tervitussõnade järel ajasid, kinnitasid, et külades tehakse ennast kiitmata uskumatult palju ühishüvanguks, olgu või mänguväljakud, külakeskused ja -seltsimajad, avalikud internetipunktid kohtades, kuhu omavalitsuste rahapanus pole ulatunud.

Kodukandi seeme külvati Allikukivil septembris 1999, maakonna kolmandatel külapäevadel, õhutajaks MTÜ Võrumaa Kodukandi juhataja Anneli Luisk. Taim hakkas kasvama novembris ühingu asutamiskoosolekul maavalitsuse saalis.

"Me ei oska veel öelda, kui palju on kogukondliku tegevuse ja inimeste omaalgatusega tulnud Pärnumaa küladesse raha, küll võime julgelt kinnitada, et Kodukandi tegevuseta poleks esimesed Euroopa Liidu miljonid neisse jõudnud," rääkis Pärnumaa Kodukandi koordinaator Krista Habakukk.

Aastast 2003 valib Pärnumaa Kodukant aasta küla ja sädeinimest, mullu esimest korda tegusat maanoortki, näitamaks avalikkusele, et maal elavad teotahtelised, oma kodukohast hoolivad ja võimekad inimesed.

"Meil on küll rahva riik, meil on võimalus kaasa rääkida, aga ... me ei oska kaasa rääkida," nentis MTÜ Kodanikujulguse nimel kõnelnud ja projekti tutvustanud Astrid Hindriks, lisades, et Kodukant on teisi organisatsioone kaasates aastatega tugevnenud.

Aasta tagasi aprillis moodustati Pärnumaa Kodukandi juurde noortekoda, millel on üle 30 liikme, ja veidi väsima hakanud külaliikumise liidrid loodavad sealt järelkasvu.

"Ühendustele ei teki järelkasv niisama, see on pidev töö. Peamine on isiklik eeskuju ja pere toetus," tõdes MTÜ Pärnumaa Kodukandi juhatuse esimees Eve Sikka. "Üks osa meie aktiivsetest noortest ongi meie ühingu, liikmete ja külade eestvedajate lapsed, sugulased või väga heade tuttavate lapsed, teine osa juba nende sõbrad, aga algatusrühm moodustus kaks aastat tagasi Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse korraldatud noorte liidrite koolitusel."

Pärnumaa Kodukandile alanud teise kümne kohta pidas Sikka oluliseks märkida, et ühingust saab iga küla head ja usaldusväärset nõu, kuidas korraldada oma küla elu.

Hoo peab sisse saama külavanemate koja tegevus ja tihenema koostöö ülejäänud kodanikuühendustega.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles