Karl Kolla: Munitsipaalpolitsei algatas tänavu üle 2000 väärteomenetluse

Karl Kolla. Foto: Urmas Luik

13 töötajaga Pärnu munitsipaalpolitsei sai 5. juunil kolmeaastaseks, tähtpäeva puhul tehti ühispilt.

Möödunud jaanipäeva eel patrulliti koos riigipolitsei, päästeameti ja muude korrakaitseüksustega, pidevalt on töös bussipatrullid.

Munitsipaalpolitsei ülesanne ongi osaleda avaliku korra tagamisel ja teha järelevalvet Pärnu linnavolikogu vastuvõetud eeskirja täitmise üle.

Pärnu linnavalitsuse korrakaitseüksuse Pärnu munitsipaalpolitsei direktor Karl Kolla, kuidas hindate möödunud kolme aastat?

Kordaläinuks. Tööd on pidevalt juurde tulnud. Ehitasime munitsipaalpolitsei üles nullist, enamik töötajaid on kas kõrgharidusega, politsei- ja bussipatrulli või siis maksu- ja tolliameti töö kogemusega - kõik omal alal kvalifitseeritud spetsialistid.

Iga aasta jaanuaris koostame riigipolitseiga tööjaotuslepingu, mille alusel meie tegeleme põhiliselt väärtegudega, riigipolitseile jäävad tõsisemad juhtumid, kuriteod.

Täitmiseks on 22 riigiseadust, meie üksuses on isegi uimastiennetuse peaspetsialist.

Mis liiki protokolle koostate kõige rohkem?

Kolme aastaga menetlesime 6500 väärtegu ja määrasime trahve 2,2 miljoni krooni eest. Sel aastal oleme praeguse seisuga algatanud üle 2000 väärteomenetluse.

Esikohal püsivad heakorrarikkumised: jäätmete ebaseaduslik ladustamine, haljasaladel parkimine, niitmata murud, lume- ja libedusetõrje. Esimest korda teeme tavaliselt hoiatuse ja püüame eksinule meelde tuletada, kus ta vea tegi. Kahjuks on tihti nii, et ühed saavad aru, et eeskirjadest tuleb kinni pidada, teised mitte. Keskmine trahvisumma on meil 350-400 krooni. Üksikjuhtudel on tulnud määrata 25 000 krooni - see seondub ebaseaduslike ehitistega, kus munitsipaalpolitsei peab pikka aega rikkumist omanikule meelde tuletama ja too ei võta mitte midagi ette.

Mis on teie suuremad raskused?

Uute seaduste rakendamine. Näiteks jäätmeseadusega tuli uus eeskiri ja pidime kõiki jäätmepunkte kontrollima hakkama. Koostöös riigi keskkonnateenistusega sõitsime iga päev kaks kuni kolm korda punktid läbi, eesmärk oli õpetada inimesi õigesti toimima. Aega ja energiat kulus, aga asja sai - praegune pilt, peab ütlema, on varasemast hoopis parem.

Meie töös on palju kasvatuslikku, sest leian, et inimestele peab asjad selgeks rääkima.

Hetkeprobleemid on heina- ja muruniitmine. Ranna rajoonis näeb drastilisi pilte muru peal parkivatest autodest. Aga parkide ja muru hooldamisele kulutab linn palju raha. Oleme pidanud juhte karistama, autosid teisaldama. Õnneks aitavad meid mitmed inimesed, kes kohe ka helistavad, kui linnapildis midagi väära näevad. Suur tänu neile.

Mis järgus on ranna rajooni vanade majade jälgimine?

Hoiame silma peal 13 majal, nüüd tuli 14. juurde. Ilmselt saab arv suurem olema. Probleem on selles, et ei saa kätte omanikke, kes elavad välismaal. Teine asi: kui üksik majaomanik siitilmast lahkub, jääb maja päranditoimingute või kohtuvaidluste tõttu mõneks ajaks hooleta. Siis lüüakse aknad puruks, aed on räämas, kodutud leiavad varjumiskoha. Meie ei taha selliseid maju linnapildis näha! Karistada pole aga kedagi ... Asi võtab aega.

Mida ütlete pärnakale?

Munitsipaalpolitsei täidab oma põhimäärust. Kõik trahvitud pole rahul, et neid karistatud on, aga selline üksus, kes korra järele valvab, peab linnas olema.