Põnevuse tipp talvises Pärnus – jalutuskäik merejääl

Asso Puidet
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neil Taylori “Estonia” on iga uustrükiga mahtu kogunud. Tal on käsil juba seitsmenda versiooni ettevalmistus.
Neil Taylori “Estonia” on iga uustrükiga mahtu kogunud. Tal on käsil juba seitsmenda versiooni ettevalmistus. Foto: Ants Liigus

Pärnus pole turistidel talvel muud teha kui mööda merejääd kõndida – just sellise, mõnevõrra ootamatu mõttega tuli välja Pärnut külastanud inglasest reisikirjanik ja turismiasjatundja Neil Taylor.

Vähemalt novembrist veebruarini, mil päevad lühemad kui ööd ja tuul kihutab mööda tänavaid lund ringi, tema turiste Pärnusse kutsuda ei söandaks. “Kui nad just ei taha kõndida merejääl, mis on väga põnev ja dramaatiline kogemus,” sõnas Taylor, kes kasutaks ka Pärnu iseloomustamiseks, juhul kui ta peaks muljed linna kohta kokku võtma ühe sõnaga, väljendit “ootamatu“.

Läbi aastate on Taylor Pärnu arengul silma peal hoidnud ja vastuoksa üldlevinud arvamusele välisturistide seas võib kinnitada, et tegemist on lihtsalt järjekordse supelrannaga puhkuselinnaga, kuhu mahub tunduvalt enam kui üks kitsas liivarand.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles