Kalavarud tuleb taastada Sindi paisutammiga või ilma

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sindi paisutamm koos halvasti konstrueeritud kalatrepiga ei lase siirde- ja poolsiirdekalu ülesvoolu ujuda juba neli aastakümmet. Lõpp sellele pidi Eesti veeseaduse nõudel tehtama tänavu jaanuriks.
Sindi paisutamm koos halvasti konstrueeritud kalatrepiga ei lase siirde- ja poolsiirdekalu ülesvoolu ujuda juba neli aastakümmet. Lõpp sellele pidi Eesti veeseaduse nõudel tehtama tänavu jaanuriks. Foto: Henn Soodla

Keskkonnaministeeriumis on otsustamisel Sindi paisutammi saatus: ehitada sinna elektrijaam või ei. Otsus viibib, kuid mitte lõputult, sest riik ei saa üle ega ümber eurodirektiivist, mis nõuab Pärnu jõe vee-elustiku hea seisundi peatset taastamist.

Vastavalt Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivile (2000/60/EÜ) tuleb liikmesriikidel hiljemalt 2015. aasta lõpuks saavutada pinna- ja põhjavee hea seisund. Eesti veeseadus (§ 3–5 lg 2) nõuab aga kalade siiret takistavate paisutammide kõrvaldamist lõhejõgedelt nüüd juba nn tagasiulatuvalt, sest nõue tulnuks täita 2013. aastaks. Sindi paisul on see siiani tegemata.

“Eurodirektiivi ja Eesti seadustega nõutud pinnavee hea seisundi kriteeriume on mitu, neist üks on kalastik, mis tähendab, et kalastiku head seisundit saavutamata ei saa loodusliku pinnaveekogumi seisundit heaks nimetada,” selgitas direktiivi mõtet lähemalt keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lamp. “Kalastiku hea seisund vooluveekogumis omakorda eeldab, et seal leidub enamik jõelõigule omaseid kalaliike, mistõttu avaldavadki rändetakistused mõju vooluveekogumi hea seisundi saavutamisele.”

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles