Ülejõe gümnaasium peab juubelipidu remonditud majas

Eile paigaldas firma Aiad ja Masinad töömees Ain Kahro Ülejõe gümnaasiumi võimlas kaitsevõresid, päris valmis peab kõik olema järgmise nädala teisipäevaks. Foto: Ants Liigus

AS Facio Ehitus annab 17. novembril Pärnu Koolide Sihtasutusele üle täielikult renoveeritud Ülejõe gümnaasiumi, kogu mööbel ja inventar peab kohal olema 26. novembriks.

Koolimaja remondi teises etapis valmisid hoone madalamas osas asuvad ruumid.

Nii võimlas, rohelises saalis kui klassiruumides on välja vahetatud kõik maast laeni: ventilatsiooni-, kütte-, elektri- ja valgustussüsteemid, tahvlid ja projektorid, mööbel ja sanitaartehnika. Võimla on saanud uue tabloo, korvpallirõngad, saali osadeks eraldada laskvad vahekardinad. Lift võimaldab liikumispuudega lastel pääseda koolimaja kõikidesse ruumidesse.

Veneaegsest hoonest moodsaks majaks

Pärnu Koolide Sihtasutuse juristi Tõnis Rebbase sõnutsi võib Ülejõe gümnaasiumis tehtud renoveerimistöödega seni üsna rahule jääda: kuigi praegu on kiire aeg ehituse lõpetamisega ning sisustuse ja elektroonikaseadmete paigutamisega, ei tohiks ehitajatel objekti õigel ajal üleandmisega seoses mingeid viivitusi ega probleeme tekkida.

Kokku on koolimaja renoveerimisele kulunud umbes 42 miljonit krooni (lisandub käibemaks), mis on tunduvalt vähem 2007. aastal prognoositud summast.

“Projekti maksumust hinnati alguses oluliselt kõrgemaks, sest siis oli ehitushindade tipphetk,” kommenteeris Rebbas. “Hindade langemine oli näha juba hanke avamise ajal. Kuid ehituse kvaliteet põhineb ikka kindlatel standarditel ja olenemata sellest, kas kasutada on rohkem või vähem raha, pidi tulemus ikka võrdselt hea olema.”

Pärast ehitustegevuse algul aset leidnud tulekahju ning mõni aeg tagasi toimunud kanalisatsiooniavariid, mille põhjustas kanalisatsioonikaevu sattunud killustik, pole Ülejõe gümnaasiumis rohkem ehitusviperusi ilmnenud. “Igasuguste vigade vastu ei saa, eriti kui on tegemist nõukogudeaegse ehituskvaliteediga hoonega. Kuigi seadus näeb ette kaheaastast garantiid, on meie lepingutes ette nähtud koolimajas avastatud ehituspuuduste likvideerimiseks kolmeaastane garantii,” kinnitas Rebbas.

Ilus maja ja koera saba

Pärnu Ülejõe gümnaasiumi direktoril Margus Veril on põhjust rõõmustada: kahe nädala pärast toimuval kooli suurel sünnipäevapeol 50 + 1 näevad vilistlased oma vana koolimaja täies ilus.

Direktori sõnutsi on 1. septembril üle antud hooneosas kenasti sisse elatud. Ilmnenud on mõni viga ja puudujääk: seinapragu, lagunenud mööblitükk ja ventilatsioonita imelikult lõhnavad PVC-katted põrandatel, kuid ehitajad on lubanud kevadel-suvel kõik uuesti üle vaadata ja probleemid likvideerida.

“Mis seal rääkida, oleme nagu uude sajandisse sattunud,” ütles Veri. “Kõik need vead on kogu ehitusmahuga võrreldes siiski tillukesed, saame ju aru, et koolis liiguvad suured rahvamassid ja kõik kulub rohkem. Olen väga rõõmus, et koolipere saab lõpuks ometi töötada normaalsetes tingimustes, kiitus kõigile, kes selles on kaasa aidanud. Saaks nüüd veel koera sabast ka üle ...”

Koera saba tähendab seda, et jõusaal erineb tavalisest klassiruumist vaid ukse kohal oleva sildiga “Jõusaal”, rauasikutamismasinaid ruumi ostetud veel ei ole. Samuti esitas kool palve Pärnu Koolide Sihtasutusele rööbaspuude, kitsede, jalgpalliväravate jt suurema spordiinventari muretsemiseks, kuid sihtasutus soovitab selleks raha küsida hoopis linnalt, kellel eelarvega teadagi praegu viletsad lood.

“Sihtasutusel on Ülejõe gümnaasiumi ja Hansagümnaasiumi remondi jaoks 60 miljonit krooni ja tänase päeva seisuga pole seda veel kõike ära kulutatud,” väitis Veri. “Sihtasutus planeeris peale kahe kooli suunata raha veel mõnda nende hallatavasse objekti, Koidula kooli ujulasse või Vanalinna kooli, aga pank on raha andnud sihtotstarbeliselt just Ülejõe ja Hansagümnaasiumi jaoks. Raha mujale paigutades kaasnevad suured kulud ja pank ei pruugi selleks luba anda. Meie koolile vajaliku inventari ostmine on praegu sihtasutuse nõukogu otsustada.”

Direktori meelest kuuluvad jõusaalimasinad ja teised spordivahendid kooliinventari hulka samamoodi nagu toolid ja lauad klassides. Ei piisa ju lihaste arendamiseks vaid sildist seinal, inventarita ei teeni jõusaal eesmärki.

“Loodan, et saame sellest probleemist üle,” oli Veri optimistlik. “Tegelikult tuleb raha ju ühest potist, linn on ise sihtasutuse asutanud.”

Rebbas kinnitas, et sihtasutuse nõukogu on tõepoolest juhatuse ettepanekul arutanud Ülejõe gümnaasiumi taotlust spordiinventari muretsemiseks laenuvahenditest. “Nõukogu jõudis seisukohale, et ei pea mõistlikuks soetada investeeringu rahast ehk laenuvahenditest kooli soovitud spordiinventari,” polnud Rebbasel midagi lootustandvat öelda. “Et õppetöö korraldamiseks vajaminev vara on koolipidaja (linna) omandis, näeb nõukogu, et kool peaks eelkõige pöörduma oma sooviga koolipidaja (Pärnu linnavalitsuse) poole. Nõukogu otsused on juhatusele täitmiseks kohustuslikud.”

Staadion kogu linnaosale

Uuenenud on Ülejõe gümnaasiumi õuealadki. Mängijaid ootavad peagi väike ja suur jalgpalliplats, staadionile on tehtud jooksurajad, kaugushüppekastid, rannavõrkpalliväljak liivaga. Veri näeb spordirajatisi mitte ainult oma kooli võimlemistundide tarbeks, vaid loodab, et staadionist kujuneb populaarne paik sportimiseks ja vaba aja veetmiseks kogu linnaosa elanikele.

Direktor möönis küll ohtu, et jalgpallimurule, mida ilmselt hakatakse rentima klubidele, võivad kippuda koerajalutajad ja mootorratturid, kuid üldjuhul kasutatakse staadioni eesmärgipäraselt ja väravad hoitakse lahti niipalju, kui võimalik. Kindlust lisab kogu territooriumi kattev videovalve.

Ülejõe koolil on suured plaanid staadioni kõrval Aide autokooli vastas asuva linnale kuuluva maa-alaga, kuhu koostöös Aide autokooli ja Pärnu linnavalitsusega tahetakse ehitada liikluslinnak auto- ja jalgrattateede, fooride ja liiklusmärkidega. Haldajaks jääks Aide autokool ja väljakut kasutada saaksid Pärnu linna õpilased.

“Laste liikluskasvatus on koolide arengukavades praegu oluline prioriteet,” teadis Veri. “Linna poolt takistusi pole, vaja on vaid leida finantseerijad, meil on plaanis taotleda raha Euroopa fondidest. Oleme liiklusväljaku ideed koos Aide autokooli ja linnavalitsuse esindajatega arutanud, kõik on mõttega nõus.”