Kui mehed laulsid pilved laiali

Olaf Esna
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu II ülemaaline meeslaulupäev. Juhatab Juhan Simm. 

Olaf Esna erakogu
Pärnu II ülemaaline meeslaulupäev. Juhatab Juhan Simm. Olaf Esna erakogu Foto: parnupostimees.ee

Eesti üldlaulupidudel on pikk ajalugu. Meeste laulupäevade korraldamiseni jõuti alles 1933. aastal. Esimeseks loetaksegi 1933. aastal Tallinnas Estonia kontserdisaalis toimunud meeskooride kontserti, kus esinesid Tallinna, Tartu ja Võru meestelaulu seltsi ning Viljandi helikunsti seltsi meeskoor. Ettevõtmine õnnestus täielikult.

Lauljate liidu meeskooride sektsiooni kutsel korraldati 17. septembril 1933 kooridevaheline nõupidamine, kus otsustati igal suvel korraldada erinevas linnas meeskooride laulupäev.

19. novembril olid Tartus koos meeskooride sektsiooni juhatus, juhatuses esindamata meeskooride esindajad ja maestro Juhan Simm ning otsustati korraldada II meestelaulu päev 15. juulil 1934 Pärnus.

Laulupäeva aupatrooniks sai linnapea Oskar Kask, peotoimkonna esimeheks ajalehetoimetaja A. Jürvetson ja laulupäeva korraldamise üldjuhi koha võttis vastu garnisoni ülem kolonel A. Lõhmus.

Juba laulupeopäeva eelõhtul ehk laupäeval, 14. juulil hakkas rahvas saabuma Pärnusse. Tallinnast tõid osalejaid bussid ja esimene huvirong.

Kaunil suveõhtul valgus rahvas laiali mööda linna ja restoranid ei suutnud suurele tungile vastu panna, igal pool tuli kätte ruumipuudus.

Samal õhtul autobussiga Pärnu jõudnud Kaitseliidu Tallinna Kalevi malevkonna orkester andis kontserdi Rannapargis, Läti meeskoor Dziedonis esines Endlas. Mõlemat kontserti kanti üle raadios.

Tuletõrjujad korraldasid Rannasalongi ees tulevärgi. Rahvas lõbutses ja pidas pidu ning viimased läksid magama alles siis, kui esimesed päikesekiired kuldasid juba puudelatvu.

Pühapäeva hommikul tõid erirongid Tallinnast, Paidest ja Viljandist kohale järgmised peolised. Eriti palju oli mulke. Rahvahulk vallutas linna ja läks randa päevitama ning suplema. Kuuma ilma tõttu oli vesi soe ja meelitas lainetesse needki, kes kordagi polnud supelnud.

Staadionil oli hommikul meeskooride peaproov, orkestrid kasutasid selleks Rannasalongi.

Vana laulupidude traditsiooni kohaselt toimusid peopäeva hommikul kirikutes jumalateenistused. Juba 8.30 algas see Issandamuutmise kirikus, kus teenis ülempreester J. Ümarik ja laulis sama kiriku koor ülempreester T. Dubkovsky juhatusel. Eliisabeti kirikus jutlustas praost A. Grümberg (Arumäe) ja jumalateenistust kaunistas Tartu Peetri koguduse I pihtkonna meeskoor L. Wirkhausi ja Otepää meestelaulu seltsi koor A. Krentsi taktikepi all.

Kell 15 hakkasid laulumehed ja pasunapuhujad kogunema Vabadusväljakule pidulikuks rongkäiguks. Seal pandi mehed rivvi ja rongkäik hakkas orkestrite mürtsudes liikuma läbi Rüütli, Vilmsi (Nikolai), Supeluse, Promenaadi (Tammsaare) ja Lehe tänava staadionile.

Kõige ees kanti lauljate liidu lippu, siis sammus Kalevi malevkonna orkester, seejärel Pärnu tuletõrje oma, Pärnu helikunsti seltsi meeskoor, Läti meeskoor Dziedonis ja siis juba muud meeskoorid ning orkestrid loosi järjekorras.

Pärnu laulumehed paistsid silma korraliku ja ühtse riietusega. Rongkäigus sammus ligi tuhat meest.

Ülejäänud tuhanded peolised palistasid tänavaid ja puiestikke ning liikusid seejärel lauljate kannul staadionile. Avamisele tulid marsihelide saatel haridus- ja sotsiaalminister Nikolai Kann, kohtuminister Mulle, linnapea Kask, lauljate liidu esimees professor Juhan Aavik jt.

Esimesena tervitas laulumehi professor Aavik, seejärel kuulutas laulupäeva aupatroon Oskar Kask peo avatuks. Kõne pidas minister Kann, kes rõhutas meeste laulu osa vaimsekultuuri arenguloos ja siis kõlas hümn.

Ilmataat plaanis peo nurjata ja täitis taeva mustade pilvedega ning õnneks kaugemal sähvivate välgunooltega. Mehed laulsid pilved laiali ja linna langes vaid paar piiska vihma.

Ühendkoori kontsert algas Enn Võrgu ”Eks teie tea“ esitamisega Simmi juhatusel. Edasi laulsid üksikud koorid. Viljandi helikunsti seltsi meeskoori ”Mulgimaale“ tekitas vaimustustormi ja laul läks kordamisele. Kenasti läksid ka Revaler Liedertafeli ja Tartu meestelaulu seltsi meeskooride ettekanded.

Peokava teises osas esines ühendatud puhkpillide orkester J. Vaksi juhatusel. Eriti suure aplausi pälvis J. Niksmanni marss ”Eesti husaar“. Ühendorkestri esinemise ajal saabus staadionile riigivanem K. Päts, tulles Müüsleri Vabadussõjas langenute ausamba avamiselt. Ettekanded katkestati ja mängiti hümni ning tervitusmarssi. Pärast seda läks päev edasi.

Eeskava kolmandas osas esinesid lätlased, Tallinna meestelaulu seltsi koor ja lõpuks jälle ühendmeeskoor. Lätlaste auks lauldi üheskoos Läti hümni.

Mõjuvaks kujunes kontserdi lõpp R. Tobiase ”Varga“ ja G. Erne-saksa ”Hakkame, mehed, minema“ esitamisega.

Peo lõppsõna ütles A. Jürvetson. Korraldajaid, lauljaid ja koorijuhte tänas lauljate liidu meeskooride sektsiooni esimees J. Reinthal ja jagas suurematele vaevanägijatele roose.

Kell 20.15 laulis ühendkoor K. Türnpu ”Lahkumise“ ja nii saadigi II meestelaulu päevaga ühele poolele. Riigivanem ja ministrid saadeti minema marsihelide saatel.

Ka publik lahkus staadionilt, aga kuni 15 000 peokülalisest piisas tänavate täitmiseks, kuni erirongid nad minema toimetasid.

Tagasi üles