Euroopa Liidu energiamaksustamise direktiiv näeb põllumajandustootmises kasutatavale diislikütusele ette minimaalse aktsiisi, mis on 0,33 krooni liitri kohta.
Üllas Hunt: Ebavõrdsetena ELis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle aasta 1. jaanuarist tõsteti Eestis erikütuse aktsiisi 1,056 kroonilt 1,736 kroonini. Aasta jooksul muudeti aktsiisimäära lausa kaks korda: esimese aktsiisitõusuga 1. juulil oli kasv 0,96 kroonilt 1,056 kroonini.
Manipuleerimine arvudega
Statistikaameti andmetel oli 2009 novembri seisuga põllumajanduslikus kasutuses 899 848 hektarit maad. Aastatepikkune praktika ja arvutused on näidanud, et keskmiselt kulub põllutöödeks kütust 120 liitrit hektarile.
Tunduvalt rohkem kulub seda köögiviljakasvatajatel ja aianduses (200–300 liitrit hektari kohta), märjematel aladelgi on kütusekulu suurem. Seega võib põllumajanduses kasutatava erimärgistatud diislikütuse aastamahuks hinnata üle 100 000 tonni.
Rahandusministeeriumi hinnangul on põllumajanduses tarbitud eriotstarbelist diislikütust meie ja põllumajandusministeeriumi andmetest tunduvalt vähem. Kogu erimärgistatud kütuste lõpptarbimine olevat 2008. aastal olnud vaid 240 000 tonni, millest põllumajanduslikku eridiislit 17 protsenti ehk 40 800 tonni.
Väideti, et aktsiisi tõstmine suurendab 2010. aastal väljaminekuid 145 miljoni krooni võrra, millest põllumajanduse osa on 25 miljonit. Eesti põllumeeste keskliit ja põllumajandusministeerium vaidlustasid need rahandusministeeriumi arvud, kuid kõik pöördumised jäeti tähelepanuta.
Meie arvamuse kohaselt oli selline lähenemine ebaadekvaatne ja suuresti erinev tegelikkusest. Selguseta jääb, kas arvudega manipuleeriti või on korrast ära statistika.
Põllumehe taskust võeti 73 miljonit
Aktsiisitõusuga tuleb põllumeestel aastas rahakotti kergendada ligi 73 miljoni krooni võrra. Eriti raskeks teeb see maksutõus põlluharija elu tingimustes, kus lisaotsetoetusi vähendati 271 miljoni krooni võrra. Kuigi otsetoetuste riigipoolsele osale lisati 20 miljonit krooni, jäi siseriiklikke toetusi vaid 540 miljonit krooni võimaliku 791 miljoni asemel. Oma olemuselt on see üksnes raha ühest taskust teise tõstmine.
Kõigile majandusinimestele on selge, et aktsiisimäärade järsk tõstmine pärsib ettevõtete investeerimisaktiivsust, kuna investeeringud kallinevad ja eratarbimise vähenemise tulemusel majanduskasv kokkuvõttes aeglustub.
Põllumeeste elu teeb raskeks toetuste suur erinevus ELi vanade liikmetega võrreldes, riigiti erinevad toetused neli-viis korda.
Mööda ei saa vaadata majanduskriisist, mis on mõjutanud ja mõjutab kõiki sektoreid. Põllumajanduses on olukord tunduvalt keerukam kui mujal, sest tegemist on valdavalt bioloogiliste protsessidega, mida pole võimalik ”välja lülitada“. Põllumajandusliku tootmise väljalülitamine võrdub tootmise lõpetamisega.
ELis rakendavad liikmesriigid põllumajandusliku diislikütuse suhtes eri aktsiisimäärasid. Madalaimad on need Belgias (0,3 krooni liitri kohta), Lätis (0,34), Iirimaal (0,7), Prantsusmaal (0,89), Soomes (1,1) ja Hispaanias (1,33). On riike, kus see määr on kõrgem: Itaalias 1,9 ja Saksamaal neli krooni liiter, kuid seal kompenseeritakse põllumajandustootjaile aktsiis. Eesti põllumees võib sellest ainult unistada.
Aktsiisitõus tuleb kompenseerida
Tähtsam aktsiisidest on aga siseriiklik maaelu ja põllumajanduse toetamise poliitika. Põllumajandustootjad küll mõistavad üldist keerulist majandusseisu ja eurotsooni mineku tähtsust, kuid ei saa mööda vaadata ebavõrdsetest konkurentsitingimustest ülejäänud ELi riikidega võrreldes. Põllumajanduses on tootjahinnad langenud 2009. aasta kolmandas kvartalis, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, ligemale 25 protsenti, kuid kaubanduses vaid üheksa protsenti. Põllumajandussektori kogukahjum on kolmveerand aastaga suurenenud 856 miljonit krooni, 2008. aasta kahjumiks kujunes umbes 912 miljonit krooni.
Korduvalt oleme pakkunud võimalust müüa PRIA registris põllumeestele erikütust ELi kehtestatud miinimumaktsiisiga. Tänapäeva elektrooniliste andmebaaside ning IT-kompetentsiga kaardisüsteemis peaks see probleem poliitilise tahte korral hõlpsasti lahendatav olema. Teine viis on kompenseerida põllumeestele aktsiis tagasimaksena.