Pärnumaa rahvaliitlased ei valmistu oma partei matusteks

Pärnu kontserdimajas mullu detsembris toimunud Rahvaliidu kongressil vaeti iseseisvalt jätkamise ja teiste parteidega liitumise plusse ning miinuseid. Lõplik otsus langetatakse ilmselt alles pärast suvepuhkusi. Foto: Urmas Luik

Kui oma igapäevast leiba poliitikuna teenijad tulevad välja järjest uute argumentidega teemal, kui kasulik oleks Rahvaliidul ühineda mõne muu parteiga, siis enamik Pärnumaa rahvaliitlasi ei taha iseseisva erakonna lõpust mõeldagi.

Pärnus ja Pärnumaal kuulub Eestimaa Rahvaliitu (ERL) üle 750 inimese. Erakonna Pärnu maakonnaühenduse juht, Are vallavolikogu esimees Vilja Alamaa peab loomulikuks, et erakonna saatuse üle avaldatakse mõtteid, kuid Pärnumaa laiendatud juhatuse viimane ühine arvamus oli, et erakonnal tuleb edasi minna iseseisvalt.

“Pidasime normaalseks, et kõik ei saa kogu aeg väga hästi minna, kõige pisemas pereski tuleb ette mõõnaperioode, liiati nii suures liidus,” selgitas ERLi Pärnumaa ühenduse juhatuse liige, Lavassaare vallavolikogu esimees Ülle Varik.

Selle kuu lõpus tuleb Pärnu maakonna laiendatud juhatus taas kokku, et uuesti erakonna tuleviku versioonid läbi arutada.

“Rahvaliidu volikogus on olnud arutlusel mitu varianti, ühest seisukohta pole,” rääkis Varik. “Kõikides piirkondades käivad praegu mõttetalgud sel teemal, alates sellest, kuidas minna edasi või väärikalt koju ehk kas alustada erakonna lõpetamist.”

“Isiklikult olen veendunud, et Eesti vajab sellist regionaalset erakonda nagu ERL, et võrdsustada elu nii linnas kui maal,” sõnas Alamaa. “Erakond peab raskustele vaatamata jätkama iseseisvalt, see aga ei välista läbirääkimisi ega ühistööd sobivate vaadetega erakondadega.”

Riigikogu valimised

Erakonna Sauga osakonna esimees Uno Annus pakkus, et tuure koguv tolmukeerutamine ühinemise teemal tuleneb aasta pärast toimuvatest riigikogu valimistest. “Jahitakse Rahvaliidu hääli. Kõik parteid on mures, et need hääled endale saada,” arvas ta. “Eks selle pärast üritata Rahvaliit laiali ajada.”

Annus ei jaga arvamust, et kas või nui neljaks, aga Rahvaliit jätkaku iseseisvalt. Kuid kindlasti on tema väitel Eestis vaja erakonda, mis seisaks esmajoones maarahva probleemide lahendamise eest. “Milline erakond praegu veel põllumeeste huvide eest seisab? Polegi sellist,” tõdes Annus.

Annuse arvates arutletakse kevadel ja suvel aeg-ajalt siin-seal Rahvaliidu saatuse teemal, kuid otsused tulevad alles sügisel, kui täie rauaga läheb lahti riigikogu valimisteks nimekirjade koostamine.

“Kindlasti on Pärnumaal neid rahvaliitlasi, kes pääseksid riigikokku, kuid nad ei taha poliitikasse minemisest kuuldagi,” nentis Annus.

Varik tõdes, et kui liidul riigikokku jõuda ei õnnestu, tuleb pikale ajaloolisele arengule kriitiliselt tagasi vaadata. “Riigikogust väljajäämine ei võtaks Rahvaliidult sügisestel valimistel saadud esindatust kohalikes omavalitsustes, küll lööb kõikuma rahaline kindlus,” ütles ta. “Riigikogus olemise eest makstav summa aitab erakonnal kohalikke ühendusi elus hoida, reklaami ja valimiskampaaniaid teha.”

Pärnus kaalutakse koostööd

ERLi Pärnu linnaosakonna juht Kalju Kupper rääkis, et Rahvaliidu tulevik on partei linnaosakonna liikmete kogunemistel olnud jutuks mitmel korral. “Valdav arvamus on iseseisva jätkamise poolt,” sõnas ta. “Ka 15. märtsil toimunud volikogus jäädi seisukohale, et tuleb iseseisvalt jätkata. Samal ajal leiti, et majandussurutisest väljumiseks ja tööpuuduse leevendamiseks on vajalik erakondadeülene koostöö. Kuna erakond on meeskonnatöö, ei pea linnaosakonna juhatus õigeks erakonna liikmete ühekaupa ümberistumist.”

Kupperi sõnutsi leidub osakonnas liikmeid, kes pooldavad ühinemist või senisest tihedamat koostööd sotsiaalselt mõtlevate erakondade, kas sotsiaaldemokraatide või rohelistega.

“Rahvaliit on suure liikmeskonnaga ja põhiliselt maarahva huve kaitsev erakond, ainuke regionaalerakond, mille iseseisev jätkamine sõltub sellest, kui tugevalt toetavad jätkamist rahvaliitlastest omavalitsusjuhid ja volikogu esimehed,” rääkis Kupper.

Rahvaliitu kuuluv Paikuse vallavanem Kuno Erkmann hoidus erakonna tuleviku suhtes lõpliku lahenduse pakkumisest. “Otsuse tegemine eeldab väga tõsist analüüsi. See on meeskonnatöö, mida ei tehta emotsioonide toel,” sõnas ta.

Küll on vallavanem seda meelt, et erakonna maine madalseis ei anna küllaldast põhjust parematele jahimaadele pageda. “On häid ja halbu aegu. Ma ei arva, et kui raskeks läheb, tuleb kohe mujale paremat otsima minna,” sõnas Erkmann.

Kui üleriigiliselt tuntud Rahvaliidu liikmetest on viimastel nädalatel nii mõnigi kuulutanud, et astub erakonnast välja, siis Alamaa sõnutsi pole Pärnumaa omavalitsuse juhtidest keegi andnud teada oma soovist lahkuda või liituda muu parteiga.

ERLi Pärnu linnaosakonnas on Kupperi andmeil detsembris toimunud kongressi järel lahkumisavalduse esitanud neli inimest.