Rahvaliit tõmbab otsi kokku

Rahvaliidu juhatusse kuuluv Jaanus Männik nentis, et läbirääkimiste kulg saab olema keeruline ja kõik erakonnakaaslased ilmselt ühenderakonda ei tule. Foto: Urmas Luik

Rahvaliidu Pärnumaa ühenduse kolm esindajat andsid üleeile õhtul Rahvaliidu volikogul oma toetushääle selle poolt, et moodustada delegatsioon sotsiaaldemokraatidega ühinemisläbirääkimiste pidamiseks.

Pärnumaalt osalesid Eestimaa Rahvaliidu volikogul maakonna ühenduse esimees Vilja Alamaa, Pärnu osakonna juht Kalju Kupper ja Are vallavanem, korduvalt Rahvaliidu nimekirjas riigikogusse valitud Jaanus Männik.

“Jah, me hääletasime poolt,” kinnitas Männik. “Eesti vajab kolmandat tugevat ja demokraatlikumat jõudu erakondade leeris.”

Puudutab 1000 inimest

Rahvaliidul on Pärnumaal 755 liiget, Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal (SDE) pisut üle 200. Rahvaliidul on 18 piirkondlikku organisatsiooni, sotsidel neli. Liitumise tulemusel kuuluks ühenderakonda Pärnumaalt pea 1000 inimest, moodustades maakonnas konkurentsitult suurima partei. (Keskerakonna vastavad numbrid on praegu võrreldavad Rahvaliidu omadega, R. M.)

Männik nentis, et ilmselt kõik erakonnakaaslased ühinenud erakonda ei tule. “Erakondade ühinemised on alati liikmeskonnale probleeme tekitanud, sest paratamatult tuleb millestki loobuda ja leppida häirivaga,” tõdes ta. “Ma arvan, et enamik kohalikest arvamusliidritest tuleb kaasa. Kindlasti on neidki, kes tahaksid iseseisvalt jätkata.”

SDE Pärnumaa piirkonna juht Epp Klooster vaatab liitumisele positiivse pilguga.

“Põhimõtteliselt pean ma ühinemist väga õigeks ja tervitatavaks sammuks, kuna need kaks erakonda seisavad samasuguste väärtuste eest,” põhjendas Klooster. “Pealegi leian, et Rahvaliidul on Pärnumaal palju väga asjalikke liikmeid ja mitu rahvaliitlasest omavalitsusjuhti on väga hinnatud tegijad. Paljud Rahvaliidu liikmed on ajanud õiget asja, erakonna madalas reitingus pole süüdi nemad, vaid erakonna ladvik.”

Mis edasi?

Erakondade läbirääkimisdelegatsioonid üritavad esmalt leida ühisosa, siis arutavad teemat maakonnaühendused ja lõppsõna, kas Rahvaliit lõpetab iseseisvana tegevuse, ütleb mai lõpus kogunev erakonna kongress.

Praegu ei julge ilmselt keegi kindlalt väita, missuguse otsuse kongress langetab, kuid kindel on, et rahumeelselt see ei tule.

Esmaspäeva õhtul Rahvaliidu volikogul osales 55 kohal olnud liikmest hääletamisel 33 liiget, kellest 28 olid sotsidega liitumise poolt. Suur osa rahvaliitlastest oli aga hääletuse ajaks saalist välja marssinud.

Lahkujate seas olid Jõgeva Valga, Põlva, Harju, Hiiu ja Viljandi maakonnaorganisatsiooni liikmed. Enne hääletust saalist väljasammunute hulgas oli Rahvaliidu auesimees Arnold Rüütel.