Ka sõnasõjas võib põrmu langeda

Filmi kandvaks jõuks on vanameister Lembit Ulfsak, kuid ei saa alahinnata ka Elmo Nüganeni panust. Foto: Kaader filmist/Allfilm

Eesti-Gruusia koostöös valminud „Mandariinid“ pole sõjafilm, kuigi selles peetakse maha üsna mitu verist lahingut. Enamasti küll ainult sõnadega, milles peitubki linateose peamine võlu.

Inimene on võrdlemisi lihtne olla, inimeseks jääda aga juba märksa raskem. Igapäevaelus võib-olla mitte nii väga, kuid mingis piirsituatsioonis, kus üldised eetika- ja moraalinormid langevad ohvriks tühipaljale olelusvõitlusele, küll. Ometi on see võimalik, sest vastasel juhul oleksime juba ammu välja surnud.

Äsja meie kinodesse jõudnud Eesti-Gruusia koostöös valminud linateos „Mandariinid“ just sellest räägibki. Inimeseks jäämisest keset arutut vägivalda, mida pahatihti nimetatakse suureliselt sõjaks.