Kuni on võimalik, peab Pärnu linnavõim olema väljas selle eest, et võimalikult palju vajalikke asju saaks tehtud Euroopa rahaga. Peavooluajakirjanduses kostab vahel mõne poliitiku või ametniku silmakirjalikku noomimist, et eestlased olevat rehepapid, kes muust ei mõtlegi, kuidas aga eurorahale küüned taha saada. Ent eks Euroopa Liitu astumisegi üks eesmärke oli sealse abiga tõusta arenenumate riikide hulka, sageli silme ees Iirimaa näide.
Tellijale
Juhtkiri: Euroraha pole paha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järgmisel aastal algab ELi uus rahastusperiood 2014–2020, millest toetused Eestile moodustavad kokku 5,9 miljardit eurot. See on viimane kord, kui meie toetussumma on nii suur. Pärast 2020. aastat hakkab see sõltuvalt meie sisemajanduse kogutoodangu näitajast langema.