Külaelu turgutavad toetuskroonid

Tõhela külaseltsi liikmed taastasid bussi, mis tekitab melu kodustki kaugemal.

FOTO: Urmas Luik

Pärnumaale jõuab 22 miljonit krooni külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetust, mis taotluste hindamiskomisjoni ja otsustajate sõela läbimise järel jaguneb 36 projekti vahel.

FOTO: PP


Maaelu arengukava (MAK) meetmesse 3.2 esitasid maakonna külaseltsid ja ettevõtjad 54 taotlust, millest kolmandik jäi rahata. Komisjonilt eitava vastuse saamise põhjus oli kas vähene mõju piirkonna arengule või projekti mõtte teostamise küsitavus.

"Tavakohaselt taotletakse raha mänguväljakute rajamiseks ja külakeskuste tarvis, aga seekord oli mõtte poolest uudne projekt Kabli külaseltsilt, mis tahab teha ajaloolisesse purjelaevade ehitamise piirkonda muuseumpargi," rääkis Pärnu maavalitsuse arengutalituse juhataja Urmas Kase, kes oli MAKi meetme 3.2. maakondliku hindamiskomisjoni esimees.

Seitsmeliikmelises kohapealses komisjonis andsid taotlustele oma hinnangu kahe omavalitsuse - Sindi ja Saarde esindajad, ettevõtjate ja kolmanda sektori esindajad.        

"Meie komisjonis oli esimest korda projekt, millega kogudus taotles raha kiriku katuse remondiks," mainis Kase. "Arutasime taotlust ja jõudsime seisukohale, et Pärnumaa vanimat kirikut Mihklis võib pidada kogukonna keskuseks. See on väga viletsas seisus ja muinsuskaitse raha ei jätku kõigile avariiohus olijatele."

EELK Mihkli Miikaeli koguduse taotlus jäi jõusse põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti kontrolli järel, hoone päästmiseks eraldatakse 914 760 krooni.

"Meie kiriku katus on üks hullemaid Eestis, läbijooksud on kahjustanud puitkonstruktsioone," rääkis koguduse õpetaja Toomas Maarand pühakoja kivikatusest.

Ligi miljoni krooniga saab Maaranna sõnutsi vahetada poole katusest, teisele poolele on vaja lisaraha leida.

Mitmes esitatud, abikõlblikuks tunnistatud ja rahastatud projektis taotletakse toetust rahvariiete muretsemiseks, sporditarvete ostuks, küla ja piirkonda tutvustavate teabetahvlite ja -viitade tegemiseks, silmariivavate tootmishoonete lammutamiseks.

Toetusraha ulatub 37 908 kroonist 938 796 kroonini. See on kõnealuse MAKi meetme puhul suurim võimalik taotletav summa taotleja kohta aastas.  

Ettevõtlikud külaseltsid on oma plaanide teokstegemisel olnud järjepidevad rahataotlejad, nagu näiteks MTÜ Tõhela Külaselts, mis projektipõhiselt on kasutu meierei ümber ehitanud ja sisustab selle külakeskuseks. Maaelu arengukavast eraldatud ligemale poole miljoni krooniga sisustab selts selle liikme Andres Lauri jutu järgi jõusaali ja laste mängutoa, et hoone saaks päevakeskusena kasutusse.

"Oleme teinud talguid, kirjutanud projekte, saanud vallalt abi, võtnud laenu ning etapiti maja remontinud," ütles Laur.

Arengutalituse juhataja Kase möönis, et regionaalpoliitiliselt on oluline riigi ja Euroopa Liidu huvi kogu Eesti arengu vastu. "Tähtis on, et ka maainimestel oleks võimalus, et ei arendataks ainult suuri linnu ega keskusi," märkis ta. Kümnendi alguses maapiirkondade arenguks mõeldud Sapardist kujunenud MAKi meetme 3.2 kõrval on tekkinud samuti Euroopa rahale tuginev Leader-programm.

"Algamas on Leaderi partnerluskogude programmid, need ei kattu 100 protsenti MAKi meetmega, näiteks rahastasime kasutuseta jäänud põllumajandushoonete lammutuse, mis Leader-programmis ei ole abikõlblik," selgitas Kase.

 

Tagasi üles