Rüütli tänava matused lükkuvad edasi

Asso Puidet
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kauplused Ladu 29 ja Fashion Outlet toovad Rüütli tänavale kuurortlinnale omast melu veel siis, kui enamik ärisid on ammu tööpäeva lõpetanud.
Kauplused Ladu 29 ja Fashion Outlet toovad Rüütli tänavale kuurortlinnale omast melu veel siis, kui enamik ärisid on ammu tööpäeva lõpetanud. Foto: Urmas Luik

Rootsi ärimees Ulf Thomas Berkelind on asunud Pärnust juurima arusaama, et Rüütli tänav peabki õhtuti välja surema, kuna enamik peatänava ärisid paneb uksed juba kell kuus kinni.

Maailmas palju rännanud Berkelind teab, et see ei pea sugugi nõnda olema. Eriti Pärnu-suguses, end kuurortlinnaks nimetavas asunduses.

“Mujal maailmas on väga loomulik, et kuurortides on kauplused hilisõhtuni avatud,” ütleb Berkelind välja tõe, mida kõik teame, ent järele teha ei suuda või ei taha. Välja arvatud mõni erand, kaasa arvatud Berkelind, kes enda kaupluste Fashion Outleti ja Ladu 29 uksed suveõhtuti kella kümneni lahti hoiab.

Suvi on see aeg, kui linnas on palju turiste, ja me peame mõtlema sellele, kuidas linn neile meeldivaks ja mugavaks teha ning samal ajal nende pealt teenida," väidab Berkelind.

Harjumuse jõud

Ega turistid ole ainsad, kelle pärast poode tavalisest kauem lahti hoida. Fashion Outleti vanemmüüja Kersti kinnitusel on kohalikudki väljendanud oma rõõmu selle üle, et saavad nüüd pärast tööpäeva lõppu poodelda.

Mõistagi pole võimalus midagi osta ainus põhjus, miks Rüütli tänavale tulla, kuid oma panuse kauplused tänava atraktiivseks muutmiseks annavad. Või nagu märkis Kersti, on nukker, kui õhtuti pole linna esindustänaval muud teha kui pildistada Jannseni kuju ja Ivo Nikkolo maja rõdu.

Miks ei võiks näiteks Rüütli tänaval aastakümneid tegutsenud juuksuriäri olla avatud hilisõhtuni? Tuleb mõnel õllesaali suunduval soomlasel või klubisse rihtival inglasel impulsiivne soov end enne peomöllu sukeldumist üles lüüa, hüppab hopsti! juuksuritooli ja väljub salongist juba ilusama-parema inimesena.

Aga ei, põlispärnakad eelistavad hoida konservatiivset joont. "Kõik panevad kauplused kinni ja meil kaob töö ära, istume siin niisama, tarvitame voolu ja kõik," lükkab üle 40 aasta juukseid püganud Larissa Ovtšinnikova öise juuksuriteenuse mõtte tagasi. Pealegi olevat õhtul linnas liikuvad turistid pahatihti napsused. "Nii raske on lõigata niisuguseid inimesi, nemad ei istu paigal," nendib ta.

Taani rõivaid müüva Fashion Factory omanik Raili Kristensen põhjendab kaupluse varast sulgemisaega mõistetava sooviga veeta õhtutunnid kodus pere seltsis. "Pealegi on inimesed teadlikud, et Rüütli tänaval ei ole poed lahti kella kümneni," rõhub Kristensen sellele, et pärnakad ei olegi harjunud õhtusel ajal Rüütli tänavale raha jätma.

Liiati tuleb juhul, kui pood senisest kauem lahti hoida, müüjatelegi rohkem palka maksta. Kui aga samal ajal sissetulev rahavoog ei suurene, kasvavad ettevõtte kulud. Teisalt, arvestades kesklinna kõrgeid renditasusid, teenib pood iga tunniga, kui ta suletud on, nagunii kahjumit.

Õnn on oma teha

Tervisekaupluse juhataja Maarika Kalbuse kinnitusel näitab nende kogemus, et kaupluse kauem lahtihoidmine siiski soovitud efekti ei anna. Selle veendumuseni jõudsid nad hansapäevade aegu, kui poe käive ei kasvanud kahe tunni võrra pikendatud lahtiolekuajale vaatamata. "See oli meile nii suur pettumus," tunnistab ta.

Kalbuse kolleegi, aastaid Rüütli tänaval äri ajanud Marje Panovi kinnitusel jääb peatänaval iga aastaga inimesi aina vähemaks, samal ajal kahaneb nende ostuvõimegi. Seda silmas pidades ei näe ta põhjust poodi hilisõhtuni lahti hoida. "Kurb on, et Rüütli tänavaga niimoodi on läinud," möönab Kalbus.

Berkelindi sõnutsi võiks aga siinsetele ettevõtjatele lõpuks kohale jõuda, et suuresti just nende enda kujundada on see, kui palju peatänaval inimesi ehk potentsiaalseid kliente liigub.

"Me muudkui räägime, et Rüütli tänav sureb välja, aga kui me ise midagi ei tee, täpselt nii lähebki: siis ta surebki," tuleks Rootsi ärimehe arvates halamise asemel tegutseda. Tegelikult ei kehti see ainult Rüütli tänava, vaid kogu linna kohta. "Pärnu linn peab õppima olema parem turismilinn," on Berkelind veendunud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles